Teede remondile kulutavad riigi kärbete tõttu mullusest kaks korda vähem raha nii Tartu, Pärnu kui ka Haapsalu.
Kui mullu investeeris Tartu teedesse ja sildadesse üle 205 miljoni krooni (lõviosa, 98 miljonit neelas linna prioriteediks olev Vabaduse sild), siis käesolevaks aastaks kukkus see summa 83 miljoni peale (Vabaduse sild 20 miljonit) ning lisaeelarvega tuli linnamajanduse osakonna püksirihma veel 14-15 miljoni krooni võrra koomale tõmmata.
«Kui linna tulud vähenevad, siis jääb ka teedele vähem raha,» nentis Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. «See tähendab, et mõned planeeritud tööd jäävad ära. Mõnede projektide osas aga oleme kokkuleppele jõudnud, et maksame tänavu ära 25-40 protsenti ja ülejäänu tuleval aastal. Näiteks jääb osa kruusateid asfalteerimata, kuigi nende ääres elavad inimesed on seda pikisilmi oodanud. See ei ole katastroof, aga inimeste lootusi on kahju petta.»
Samas pole karta, et Tartu tänavad jääksid remontimata. «Me ei saa ignoreerida, et inimesed sõidavad tänavaaukudes oma autod katki ja esitavad siis linnale kahjutasunõude,» ütles Haak.
Paide abilinnapea Kaido Ivaski sõnul annab neilgi kärbe tunda. Samas avaldas ta rõõmu selle üle, et seoses suure veemajandusprojektiga, mille käigus euromiljonite toel rajatakse kahe aasta jooksul üle 60 km torustikku, remonditi mullu Paides seitse kilomeetrit tänavaid. «Kokku on meil tänavaid 40 kilomeetrit, nii et see on väga suur osa,» ütles Ivask.
Haapsalul ei ole vedanud nii hästi nagu Paidel, sest veevärgitööde tõttu kaevatakse linnas üles 46 tänavat. Teedele kulutatav raha aga on langenud mulluselt 10 422 000 kroonilt 5,76 miljonile kroonile ehk sisuliselt poole võrra. «Linn on alati riigilt saadavale rahale teede jaoks juurde pannud,» kinnitas aselinnapea Aivar Sein. «Praeguste laekumiste juures püsime tasakaalus, kuid keegi ei tea ju, mida tulevik toob. Meil on lepingulised kohustused ja need tuleb täita. Teedele ja jäätmekäitlusele peab raha leidma, kui tuleb veel kärpida, eks siis kannatavad kultuur ja igasugused üritused.»
