"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Laste uljas seiklus võib lõppeda traumapunktis (0)
06. juuli 2009

Viimasel ajal on lastel suve nö trendikaimaks traumasaamise kohaks batuut. Ohtlikku elu elavad ka jalgratturid ja teised uljaspead.

Suvel on lastel vaba põli ning võimalusi meelelahutusega tegelda rohkem kui muul ajal. Juhtub nendega suvel ka rohkem õnnetusi? «Lastega juhtuvad õnnetused ei sõltu niivõrd aastaajast kui just ilmast,» tõdeb lastehaigla traumaarst Lia Kasuk. «Aga kuna suvel on enamasti ilus ilm, võib öelda küll, et suvi on suhteliselt traumaderohke aeg.»

Suur osa laste suvetraumadest juhtub mänguhoos. «Viimasel ajal on kõige trendikamaks vigastuste saamise kohaks batuut,» märgib Kasuk. «Õnnetused juhtuvad tavaliselt siis, kui batuudil pole kaitsevõrku ümber ja lapsed pudenevad maha. Suured-väiksed segamini – siis on üsna tavaline, et suuremate laste suuremate hüpete tekitatavast võnkest põrkavad väiksemad batuudi pealt välja või kukutakse neile peale.»

Ohtlik meelelahutus

Lastetraumatoloogi sõnul lõpevad need õhulennud sageli kurvalt, sest batuut on üsna kõrge. 80 sentimeetri kõrguselt kukkudes on saadud nii põrutusi kui ka luid murtud.

Suvel tuleb tavaliselt tihemini ette ka koerahammustusi. «Palavus mõjutab ka koerte käitumist,» räägib Kasuk. «Peamiseks puremise põhjuseks on see, et laps ei oska arvestada looma psühholoogiaga ja kipub talle lähenema ebasobival ajal. Isegi see koer, kes väidetavalt kunagi ei ründa, võib endast välja minna, kui teda söömisel segatakse või ta poegi väntsutama minnakse.»

Et lapsed on väikesed, saavad nad sageli hammustada näo ja pea piirkonnas. Hammustuskoht muutub tihti põletikuliseks, sest koera süljes on ohtralt mikroobe ja selline haav ei pruugi veatult kokku kasvada.

Ühe traumade riskirühma moodustavad uljad ratastel seiklejad – jalgratturid, rulluisutajad ja rulatajad. Paremal juhul päädib nende kukkumine kerge põrutuse või marrastusega, aga üsna sageli tuleb ette ka luumurdusid. «Paljud lapsed ei kanna kiivrit ega liigesekaitseid, kuigi need on olemas,» ütleb Kasuk. «Kindlasti peaks rulluisutades-rulatades kandma randmekaitseid, sest kukkudes pannakse ju käsi alla ja nii mõnigi kord saadakse niimoodi luumurd.»

Võib õnnetult lõppeda

Uljaspäised tembud panevad küll kaaslased imetlusest ahhetama, kuid võivad lõppeda lausa traagiliselt. Igal aastal satub traumapunkti poisse, kes on kusagil karjääris või mõnes muus veekogus vette hüpanud ja peaga vastu põhja põrutanud. Selline julgustükk ähvardab aga lõppeda surma või halvatusega, sest kaelalülid võivad nihestuda või murduda ja vigastada seljaaju. Õnneks ei juhtu taolisi õnnetusi Kasuki sõnul lastega väga sageli.

Üldse on traumasid viimasel ajal vähem. Kui möödunud aasta esimese viie kuuga pöörduti Tallinna lastehaigla traumapunkti 3805 korral, siis käesoleva aasta sama ajaga on võetud vastu 3696 traumaga last. «Traumade arv on viimaste aastatega vähenenud,» kinnitab Kasuk, «kuid me sooviksime, et see number oleks veel palju väiksem, sest ka lapsi, kes võiksid olla meie potentsiaalsed patsiendid, on oluliselt vähem kui varasemal nö beebibuumi ajal sündinuid.»

Kasuk rõhutab, et rõhuv enamus laste traumadest on välditavad. «Eriti väikelapsega juhtunud õnnetus on peaaegu alati ema-isa süü – nad ei oska lapse arengut hinnata, tema käitumist ette näha ega taju ohuallikaid, et neid lapsest eemal hoides teda kaitsta.»

Oska aidata!

• Suurem verejooks tuleb võimalikult kiiresti peatada. Selleks sobib kõige paremini haavale asetatud mitmekordne side, mis seotakse kinni. Kindlasti on vaja haavad pärast verejooksu sulgemist korralikult puhastada ja peaaegu alati ka traumapunktis õmmelda. Väiksemate haavade servi saab lähendada spetsiaalsete haavaplaastritega.

• Marrastused tuleks korralikult puhastada antiseptikumi lahusega või selle puudumisel jooksva vee all. Marrastusele võib asetada apteekides müügil oleva parafiinvõrksideme. Kui marrastus muutub põletikuliseks, tuleb pöörduda arsti poole.

• Luumurd on raske vigastus – seda võib kahtlustada siis, kui lapsel tekib kukkumise järel mingis kehapiirkonnas tugev valu või on jäse moondunud. Vigastatud kohale on vaja anda rahu ja pöörduda traumapunkti.

• Venituse ja nikastuse esmaabiks on vaja asetada vigastatud kohale midagi külma – geelikott, külm sprei, sügavkülmast võetud jääkuubikud või kas või külmutatud juurviljapakk. Hüppeliigese venituse puhul peaks lamama ja jala kõrgemale tõstma.

• Põletus on lastel sage ja väga tõsine traum. Esmaabis peaks püüdma põletatud kohta jahutada, kõige lihtsam on selleks kasutada külma kraanivett. Igas kodus, kus on väiksed lapsed, võiks olla burnshield-geel.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.