Renoveeritud Juhkentali gümnaasiumis sai pommivarjendist avar garderoob – omal ajal võis seal uputuste aegu käia peamiselt jalgu leotamas.

Juhkentali kooli remontinud ettevõtte tegevjuht Olavi Israel ei hoia kooli remondieelset seisu kirjeldades tundeid vaka all. «Kui tulime hoonet enne remonti üle vaatama, kartsin, et kukun tantsuklassis läbi põranda. Keldri pommivarjendist garderoobideks ümber ehitamine oli aga arhitektidele paras peamurdmine. Samas pidi koolimaja 1. septembriks valmis olema ka siis, kui remontides oleks ehituselt avastatud Lehola Lembitu säilmed,» räägib Israel.

Juhkentali gümnaasiumi direktor Evi Rovgeiša ei hoia samuti kooli garderoobi omaaegse olukorra kirjeldamisel värve kokku. «Siin olid paksud teras-uksed ja isegi relvaladu sees,» kinnitab Rovgeisa. «Ja kui torud katki läksid, võis käia siin jalgu leotamas. Maja vanem osa on ju ehitatud 1954. aastal, uuem sai valmis 1962 ja sest saadik alates polnud hoone remonti näinud.»

Harjutuspaik balletitähtedele

Rovgeisa on remondiga väga rahul. «Saime väga ilusa staadioni, enne oli siin vaid auklik asfaltplats,» mainib ta. Uut spordiplatsi katab pehme roheline kunstmuru. Olemas on korvpallilauad, vutiväravad ja 60-meetrine jooksurada.

«Praegu on hea aeg ehitada,» ütles koolis ringkäigu teinud linnapea Edgar Savisaar. «Selle kooli remont läks maksma 40 miljonit, ehitusbuumi ajal oleks hind olnud 60-70 miljonit.»

Direktor juhatas linnapea ilusaks tehtud võimlasse. «Siin polnud enne ventilatsiooni ja katus lasi läbi,» rääkis ta. «Nüüd on meil uhke parkett ja uus tabloo seinal.»

«Tunnen, et nüüd saab küll hingata,» nentis linnapea spordisaalis tiiru tehes. «Muide, teie kool on ju tantsukallakuga?» «Jah,» vastas direktor, «saime endale ka eraldi asuva uue tantsuruumi.» Vastse saali seinu katavad maast laeni peeglid, põrand on ehtsast puidust ja tugipuu ääres on võimalik teha keerukamaidki tantsuliigutusi. «Kaia, sina oled vana tantsulõvi,» pöördus Savisaar abilinnapea Kaia Jäppineni poole. «Ütle, mis sa ruumist arvad!»

«Siin on väga head tingimused, põrand ei libise üldse,» kinnitas Jäppinen ja võttis tugipuu ääres sisse balletipositsiooni.

Värskest värvist lõhnavatel koridorides liigeldes tegi Rovgeiša uhkelt lahti strateegilised uksed. «Me rõõmustame ka oma tualettide üle,» ütles direktor. «Tundub, et oleme lõpuks ometi jõudnud kaasaega.»

Tuvid kunstisaalist välja

Edasi viis direktor linnapea astmelisse auditooriumisse, mida koolil varem polnudki. Seina ääres on eraldi garderoobiruum ja sissepääs külalislektoritele, sealsamas hakkab silma nägus kööginurk. «Kui loengupidaja välja vilistatakse, saab ta tagauksest põgeneda,» muigas Savisaar üle ukse kiigates.

Katuse all on nüüd kaks uut kunstiklassi, kus spetsiaalsed sahtlid tööde ja paberite hoidmiseks. Kuigi õpilasi külaskäigu ajal veel koolimajas pole, katavad seinu nende parimad šedöövrid. Savisaar kõndis tööde vahel ringi ja imestas: «Kas need on tõesti teie õpilaste tehtud?» Eriliselt meeldis talle maal, millel peal uljas poosis õpetajad. «Väga hea dünaamika,» kiitis linnapea. «Parimad tööd ongi need, millel hästi liikumist tabatud.»

«Meil käivad siin nüüd jah meistrid,» lausus Rovgeiša. «Enne lendasid siin vaid tuvid, sest klasside asemel oli pööning.»

Korras koolid olid 10 aastat tagasi ime

• Aastatel 2005-2009 renoveeris linn 24 koolimaja. Sel aastal sai koos Kopli kunstigümnaasiumiga uue kuue viis koolimaja. «Kümme aastat tagasi poleks selline asi olnud võimalik,» lausus Kaia Jäppinen. «Sel ajal oli hea, kui aastas üks koolgi korda sai.»

• Koostöös erasektoriga renoveerib linn 2010. aasta augustiks Humanitaargümnaasiumi, Järveotsa gümnaasiumi, Väike-Õismäe gümnaasiumi ja Liivalaia gümnaasiumi.

• Täiesti korras on kesklinna, Nõmme ja Pirita koolid. 2012. aastaks peaks kõik Tallinna koolid korda saama, lõplikku remonti vajab neist veel vaid kaheksa.