"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Allveelaeva Kalev ürikud pääsesid hävimisest (0)
07. september 2009
Albumis oleval fotol on näha allveelaeva ehitajad ja aluse seadmete korrasolekut kontrollivad Eesti spetsialistid.

Austraaliast koju jõudnud haruldane fotoalbum räägib Eesti sõjaväe uhkuse, Euroopas omal ajal moodsaima allveelaeva Kalev sünniloost.

Austraalias elav Eesti mereväeohvitseri Verner Puuranna poeg Hans Verner Puurand kinkis hiljuti linnaarhiivile allveelaeva Kalev 1930. aastate teisest poolest pärineva fotoalbumi ja külalisteraamatu.

Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakase sõnul on tegemist väga haruldase materjaliga. «Sõjalaevade albumeid on üldse äärmiselt vähe säilinud, tavaliselt on alles väeosade päevikud ja albumid,» nentis ta. «Praegu ei teagi ühtki teist Eesti sõjalaeva originaal-fotoalbumit.»

Arjakase kinnitusel on album tähtis ka laeva seisukohast. «Selles on palju originaalfotosid 1935. ja 1936. aastast, mil laev tehases ehitati. Pildistatud on aluse järkjärgulist valmimist ja ristimistalitust. Kalevist on pilte olemas küll, kuid need on tehtud hiljem, kui laev juba Tallinna sadamas seisis.»

Laidoneri allkirjaga raamat

Külalisraamatus on laeval käinud riigi- ja kultuuritegelaste ning kõrgete sõjaväelaste head soovid ja autogrammid, teiste seas Johann Laidoneri oma. Lisaks sai linnaarhiiv kapten Puuranna gümnaasiumi ja sõjakooli lõputunnistuse ning tema mälestused II maailmasõja lõpust.

Arjakas nimetas oluliste mälestus- esemete jõudmist just linnaarhiivi puhtaks juhuseks.

«Soliidses eas härra Puurand soovis tuua rahvuslikult tähtsad mälestusesemed turvalisse kohta Eestis,» rääkis ta. «Kui reliikviad Tallinna jõudsid, tekkis väike segadus, et kellele need anda. Siis sattuski Puurand kokku inimestega, kes soovitasid tal anda need linnaarhiivile ja Küllo Arjakasele. 77-aastasel mehel olid pisarad silmas, kui ta arhiivile üleandmise paberitele alla kirjutas. Tema süda sai lõpuks ometi rahu, et mälestus isast ja Eesti kunagisest moodsaimast sõjalaevast on õiges kohas, kui teda ennast enam ei ole.»

Kalev kroonis Inglise kuningat

Allveelaev Kalev, Lembitu sõsarlaev, lasti Eesti tellimusel vette 1936. aastal šotimaal Vickers-Armstrongi laevatehases. Kalevi ja Lembitu valmimisse andis oma panuse ka rahvas – korjandusest laekus 350 000 krooni ja müügiks koguti 4000 tonni vanametalli, nii et ühtekokku saadi üle poole miljoni krooni.

Enne koduteele asumist 1937. aastal esindas Kalev 19.-21. mail Eestit Inglismaal kuningas George VI kroonimispidustuste mereparaadil. Kalev tervitas kuningat välisriikide sõjalaevadest esimesena, olles ühtlasi ainuke allveelaev. Inglise ajakirjandus kiitis brittide enda ehitatud alust kui modernseimat sõjalaeva väliskülaliste hulgas.

Kalev oli Lembitu täpne koopia, erinesid vaid laeva vapid komandotornil. Aluse mõõtmed olid 59,5 x 7,5 x 3,6 meetrit, kiirus vee peal 25 km/h ja vee all ligi 16 km/h. Vee peal võis laev oma kütusevaruga läbi sõita 4630 kilomeetrit, vee all umbes 8 km/h puhul 167 km. Laeva sukeldumissügavus oli 90 meetrit. Lahinguretkele minnes oli Kalevil kaasas kaheksa torpeedot, lisaks kuulusid relvastusse õhutõrjekahur ja 20 miini.

Tallinna jõudis Kalev 1. juunil 1937. Koos Lembituga oli Eestil nüüd kaks allveelaeva. Soomel oli neid viis, Lätil samuti kaks, Leedul mitte ühtegi.

Album hävimisohus

Kapten Verner Puurand oli 1939. aastani Kalevi komandöri abi, sai seejärel ise komandöriks ja jõudis selles ametis püsida Eesti okupeerimiseni. 1940. aasta augustis lülitas Nõukogude Liit Kalevi Punalipulise Balti laevastiku koosseisu ja Puurand oli sunnitud ametist lahkuma.

Arjakase kinnitusel otsustas komandör albumi ja külalisteraamatu kui sümboliväärtusega esemed endaga kaasa võtta. «Kapteniamet oli tema töö, mida Puurand südamest tegi, ta armastas oma laeva. Puurand teadis suurepäraselt, et Kalev pole pärast üleandmist enam Eesti laev. Ilmselt oleks uus meeskond arusaamatus keeles dokumendid kui mittevajaliku kraami lihtsalt ära visanud.»

Laev sai venelasest komandöri Boris Nõrovi ja 1941. aasta sügiseks ei teeninud allveelaevadel enam ühtki eestlast. Kalev hukkus 1941. aasta oktoobris Soome lahes.

Laeva kaptenit ootas aga ees veel pikk elu. II maailmasõjas osales Verner Puurand sakslaste poolel, 1944. aastal pidi ta Eestist põgenema. Arjakase sõnul mõtles Puurand ka siis laevadokumentide olulisusele. «Minnes vastu tundmatule tulevikule, pakkis ta lisaks gümnaasiumi lõputunnistusele kaasa ka albumi ja külalisteraamatu,» rääkis Arjakas. «See on imetlusväärne, sest palju neid asju ikka ühte seljakotti mahub. Tunnistust oli tal vaja selleks, et hiljem oma haridust tõestada, kuid tema võttis kaasa ka laeva dokumendid!»

Peagi tuleb lisa

Sõja lõppedes elas kapten Puurand Saksamaal Geislingeni põgenikelaagris ja hoolitses eestlastest sõjavangide vabastamise eest. 1948. aastal kolis Puurand elama Austraaliasse, kus elas Brisbane linnas ja asutas seal kohaliku eesti seltsi.

Tema kaptenipabereid Austraalia ei tunnustanud ja nii töötas Puurand ehitusettevõtjana.

3. aprillist 1973 24. augustini 1977 oli Puurand Eesti vabariigi eksiilvalitsuse minister, 24. augustist 1977 kuni surmani 12. juunil 1983 majandusminister.

Kapten Puuranna poeg Hans Verner Puurand lubas, et toob järgmine kord Eestisse veelgi isa dokumente. «Ega ma täpselt tea, mida ta veel toob,» ütles Arjakas. «Ta võiks need ju ka Eestisse saata, kuid pojale on oluline ise dokumendid üle anda. Pealegi võivad need pikal teekonnal kaotsi minna.»

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.