Tallinn lõi Nõmme ja Haabersti kiiremaks kanaliseerimiseks eraldi osaühingu, mis taotleb üle 80 miljoni krooni suurust eurotoetust. Selle saamine sõltub aga valitsusest.

Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on projekti eesmärk Nõmme ja Haabersti linnaosas ühisveevärk ja kanalisatsioon lõplikult välja ehitada.

«Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondilt küsisime toetust 87,1 miljonit krooni, kokku läheb see projekt maksma umbes 120 miljonit krooni,» selgitas Boroditš.

Euroha saamiseks tuli linnal aga luua sajaprotsendiliselt kohalikule omavalitsusele kuuluv vee-ettevõte. Tallinna Vesi on kolmikliidu valitsus poolt omal ajal erastatud ja börsiettevõte ega saa seetõttu toetust taotleda. Seepärast loodigi aktsiaseltsi Tallinna Soojus tütarettevõte Tallinna Ühisveevärk OÜ.

Kohalike valimiste eel suurt tähelepanu pälvinud vee hind Tallinnas sõltub täna niisiis ainuüksi valitsusest – kas keskkonnaministeerium toetab europrojekti või mitte.

«Linnavalitsus on omalt poolt teinud kõik, et Tallinn saaks kanalisatsiooni ja veevärgi ehitamiseks Euroopa Liidust raha,» kinnitas Boroditš, kes novembri lõpul kirjutas linnavalitsuse volitusel alla ühiste kavatsuste protokollile Tallinna Ühisveevärk OÜ-ga. «Loodud on munitsipaalettevõtte ja kõik nõutud paberid on ka edasi antud.»

Loodud firma on ühtekuuluvusfondi nõuetele vastav nn projekti kasusaaja, kes esitab fondile rahastamistaotluse, tagab projekti kaasrahastamise, viib projekti ellu ja hiljem rendib projekti raames loodud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikke Tallinna linnale.

«Kõik on tehtud väga korrektselt ja Euroopa Liidu nõuetele vastavalt, nüüd on pall valitsuse käes. Kui kaua keskkonnaministeeriumis otsustamine aega võib võtta, seda ma küll ei oska öelda,» rääkis abilinnapea. «Loodame, et positiivne otsus tuleb veel selle aasta sees.»

Kui valitsus leiab mingi ettekäände, et Tallinna taotlust mitte toetada, pole Nõmme ja Haabersti elanikel Boroditši sõnul siiski vaja vee ja kanalisatsiooni pärast muret tunda. «Siis leiame kuskilt mujalt raha. See on meie lubadus ja ka kohustus – lõpetada kanaliseerimine Tallinnas 2011. aastal,» kinnitas ta. «Praegu on Tallinna Veel kõik tööd ajagraafikus ja ma olen päris kindel, et tänavuseks kavandatu saab selle aasta sees tehtud. Lisaks saab tehtud osa töid, mis pidid algama alles järgmisel aastal.»

Kanalisatsiooni ehitamise osas on Tallinna Vee ja linnavalitsuse koostöö sujunud. «Saime kokkuleppele, et vähendada tööde maksumust kolmandiku võrra – 1,5 miljardilt kroonilt 1 miljardile. See oli väga suur kokkuhoid,» nentis Boroditš. «Meie soovil võtsid nad lisaks inimesi tööle, et selgitada, kuidas liitumist kiirendada. Samuti pakuvad nad meie ettepanekul järelmaksuvõimalusi.»