"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Teletorn muutub magnetiks (0)
08. märts 2010

• Tulevikus annavad teletornile futuristlikku ilmet Bondi filmidest tuttavad plastiktoolid ja rakustruktuuri mustriga vaibad. Aasta pärast pääsevad külastajad teletorni klaaspõrandaga vaateplatvormilt alla vaatama ja ehitise ulmelist sisekujundust imetlema. Teletorni remont, mis kestab umbes aasta, algab aprillis.

«Teletorn ei ole ju lihtsalt suur antenn, vaid ka omamoodi Tallinna visiitkaart,» ütleb torni haldava ettevõtte Levira finantsdirektor Aare Siimon. «Üle maailma on külastajatele avatud vaid veidi üle poolesaja teletorni ja külastajate arv ulatub sageli mitme miljoni inimeseni aastas.»

Arhitektuuribüroo Koko arhitektide kavandi järgi saab meie teletorni teise korruse fuajees tulevikus näha näitust torni ehitamisest ja võrdlust teiste maailma teletornidega. Muidugi antakse uus nägu ka külastajate jaoks torni põnevaimale osale – 170 meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile, millest osa saab klaaspõranda.

«Plaatide paksuse laseme välja arvutada tuntud Soome spetsialistil, et inimestega midagi ei juhtuks,» rääkis üks sisearhitekte Raili Paling.

Vaateplatvormile tuleb ka väike kohvik. Platvormi kohal asuv 22. korrus koos raadioruumiga, kust teletorni 1991. aastal Nõukogude sõdurite eest kaitsti, oli seni külastajatele suletud. Nüüd võetakse vaheseinad maha ja sinna tuleb kaks näitusesaali, mis tutvustavad Eesti taasiseseisvumist ja teadussaavutusi.

Siimoni sõnul hakkab üks huvitavamaid väljapanekuid tutvustama Eesti teadlaste saavutusi eri valdkondades: biotehnoloogia ja meditsiin, energia ja kliima, IT ja e-riik, kosmos, ühiskond ja kultuur, loodus, arhitektuur ja disain.

«Märksõnadeks on innovaatika ja ulme, ning seda toetab ka sisekujundus,» lausus Siimon.

Laulev revolutsioon ja teadussaavutused

Teletorni sisekujunduses rõhutakse laulva revolutsiooni ja Skype’i temaatikale. «Futuristlikku ilmet annavad näiteks James Bondi filmidest tuttavad plastiktoolid, rakustruktuuri mustriga vaibad ja taaskasutatud materjalidest põrandad,» rääkis Paling. «Põrandad on kavas valada segust, mis on jahvatatud vanadest graniitplaatidest. Plaadid ise on aga kunagi kusagil põrandat katnud.»

22. korrusel pääseb ka väliterrassile.

Siimoni sõnul peaks külastajate arv pärast remonti vähemalt kahekordistuma. «Enne torni sulgemist käis seal aastas keskmiselt 50 000 inimest,» selgitas Siimon. «Nüüd loodame, et esimesel aastal külastab teletorni üle 100 000 inimese ja kolmandal-neljandal aastal vähemalt 90 000–100 000. See teeb kolm kuni viis protsenti Tallinna aastas väisavate välisturistide hulgast.»

Torn turvaliseks, lift kiiremaks

Remondi käigus muudetakse torn varasemast turvalisemaks. Asendatakse suur osa elektrisüsteemist, ehitatakse uus ventilatsiooni-, jahutus-, suitsuärastus- ja automaatikasüsteem.

Vaateplatvormi alla 20. korrusele rajatakse turvaruum, kus võimaliku tulekahju korral saab ohu möödumiseni olla 150 inimest. Liftid, mis samuti muudetakse tuleohutuks, peaks hakkama 170 meetri kõrgusele platvormile tõusma kiirusega neli meetrit sekundis ehk 42 sekundiga. Praegu liigub lift ligi kaks korda aeglasemalt. «Päästeamet pidas treppi, kust senine päästetee alla läks, liiga kitsaks, ja just seetõttu torn 2007. aastal suletigi,» rääkis Siimon. «Nüüd saab ka trepp palju tulekindlam.»

Praegustel hinnangutel hakkab teletorni külastamine maksma ligi sada krooni, õpilastele ja rühmadele kehtivad soodushinnad.

Kogu teletorni uuendamise eelarve on 102,8 miljonit krooni, millest 87 miljonit tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest ja 16 miljonit lisab Levira. 314 meetri kõrgune teletorn avati 11. juulil 1980 ehk siis peagi 30 aastat tagasi.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.