"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eesti noortel napib seksiteadmisi (0)
22. märts 2010
Seksuaaltervise liidu nõustaja Triin Raudsepa sõnul on noorte seksiteadlikkus kümne aastaga küll märgatavalt paranenud, kuid arenguruumi on veel palju.

Meedia ja reklaam panevad teismelised pinge alla – kuidas olla pidevalt särava naeratusega, pringi kehaga ja seksikas, samas on koolides seksuaalõppe tase väga ebaühtlane.

«Ühiskond on üleseksualiseeritud ja see tähendab pingeid eelkõige noortele, kelle enesekindlus selles küsimuses ei ole nii kõrge kui täiskasvanutel,» nendib Sirli Blumberg, noorte seksuaalalase nõustamisega tegeleva MTÜ Living For Tomorrow juht.

Eesti Seksuaaltervise Liidu programmijuht Triin Raudsepp ütleb, et praegune avalik pilt pigem kinnistab soo ja seksuaalsusega seotud stereotüüpe kui lõhub neid. «Nii palju on malle, mida reklaamid ja meedia peale suruvad,» mainib ta. «Näiteks poistele tundub, et mehed peavad olema agressiivsed, tugevad ja alati suhteks valmis, tahtma alati vahekorda astuda. Tüdrukutel jällegi võib tekkida hoiak, et nad peavad olema atraktiivsed ja käituma kindlate standardite järgi, aga tegelikult on ju vähe neid, kes näevad välja nagu naised reklaamides.» Tihtipeale ei taju noored ise stereotüüpsete hoiakute olemasolu ega seda, kuidas see nende arengut, seksuaalkäitumist ja tegevust mõjutab.

Lasteaialapsed poose võtmas

Raudsepa sõnul avalduvad stereotüüpsete hoiakute tagajärjed lihtsustatult öeldes selles, et noor pole rahul ei iseenda ega oma suhtega ega suuda seetõttu õnnelik olla. Niisugused kallutatud hoiakud naiseks ja meheks olemise kohta torkavad silma näiteks suhtlusportaalides, kus ennast nö reidipiltide intrigeerivate poosidega juba eelteismeliseeas «kaubaks» pannakse.

«Juba lasteaiaealised võtavad poose, mida nad on reklaamplakatilt näinud,» tõdeb Raudsepp, «aga selles vanuses lapsele on raske selgitada, et ta teeb midagi, mis pole eakohane. Iseküsimus on, kas naine üldse peaks selline olema. Vahel võetakse käitumismalle üle seriaalidest… Ühel algklassipoisil oli tekkinud selge nägemus, et kui naine jääb soovimatult rasedaks, tuleb ta trepist alla lükata, sest filmides ju tehakse nii.»

Ka Blumberg kinnitab, et seksuaalteemasid puudutavad väärarusaamad levivad noorte hulgas järjest rohkem. «Selle taga on asjaolu, et infot on tohutult palju ja seda saab väga paljudest eri allikatest, millest kaugeltki kõik pole kõige autoriteetsemad,» leiab ta. «Näiteks foorumitest, kust noored palju nõu küsivad, ei pruugi nad sugugi kõige adekvaatsemat vastust saada, sest vastajad on tihti sama «targad» kui küsijad.»

Ka regulaarne rasestumisvastaste pillide kasutamine teismeliste hulgas on üsna vähene, pigem eelistatakse apteegi käsimüügis pakutavaid SOS-pille, mida siis võetakse vahekorra järel. Tuhande 15-19-aastase tütarlapse kohta on Eestis umbes kolm korda rohkem sünnitusi kui näiteks Soomes.

Lähedusest koolis ei räägita

Koolis jagatavad seksuaalteadmised, mis võiksid olla aluseks õigete otsuste tegemisel, moodustavad vaid murdosa sellest infost, mida seksi kohta pakuvad televiisor, ajalehed-ajakirjad, reklaamid ja internet. Kuigi uude õppekavasse on seksuaalteemasid lisatud, ei ole nende maht spetsialistide hinnangul veel kaugeltki piisav.

«Praegu keskendutakse kooli seksuaalõpetuse tundides HIV/aidsi, samuti narkomaania ennetusele ja kondoomi kasutamisele, noort ilmselt enamgi puudutavad teemad – suhted ja lähedus – on aga jäänud tagaplaanile ning laiemapõhjaline seksuaalkasvatus jääb olemata,» ütleb Blumberg.

«Võib arvata, et seksuaalhariduse andmine on koolides ebaühtlane ja sõltub paljuski õpetajast,» märgib ka Raudsepp. «Seksuaalharidus on tulemuslik, kui see on järjepidev, hästi planeeritud õppekava alusel ja vastava hariduse omandanud õpetaja või muu spetsialisti antud. Siinjuures mängivad rolli ka seksuaalhariduse andmise põhimõtted – et faktiteadmistele lisanduksid ka vastavad käitumisoskused.»

Gümnaasiumiosa on jäänud üldse vaeslapse ossa – seal võib valida psühholoogia ja perekonnaõpetuse vahel, mille puhul on seksuaalteemadega suhteliselt vähe pistmist. «Kui 9. klassis käsitletakse aborti, ei tähenda see, et teema ongi igaveseks ajaks ammendatud. Just gümnaasiumieas tekib noortel rohkem isiklikke kogemusi ja teema pakub huvi, sest puudutab noort lähedalt,» räägib Blumberg. «Inimene areneb, ja samamoodi saab arenevalt käsitleda ka neid tundlikke teemasid.»

Põhjamaadest samm maas

Tervise arengu instituudi 2007. aasta uuringust selgus, et korrektseid teadmisi sugulisel teel levivate haiguste vältimise meetoditest omab vaid 47% 16-18-aastastest Eesti tüdrukutest ja 34 % sama vanadest poistest.

Uuringu järgi on kõik näitajad siiski paranenud – soovimatuid rasedusi ja sugulisel teel levivaid haigusi on vähem, aga Põhjamaadest oleme ikka veel mitu sammu maas.

«Kui meil peavad noored katkestatud suguühet heaks rasedust ennetavaks meetodiks, siis Põhjamaade uurimustes seda isegi ei mainita,» toob Raudsepp näite.

Blumbergi sõnul on noored teoorias tugevamad kui praktikas. «Et kondoomi tuleb kasutada, on kõigil selge, aga vahekorda astudes ununeb see ära,» mainib ta. «Ja kui noortelt küsida, miks nad vahekorras kondoomist loobusid, siis ei oskagi nad vastust anda. Põhjalikumal vestlusel selgub, et tihti on süüdi alkohol, mille mõjul käitutakse tuulepäisemalt, osalt on põhjuseks häbelikkus, ja muidugi – kui oled väga armunud, siis ei mahu pähegi, et su kaaslasel võiks olla suguhaigus.»

Raudsepa sõnul on ühe võimaliku stereotüüpse hoiaku tagajärg see, et osa poisse suhtub oma tervise hoidmisse ja selle kontrollimisse suhteliselt tagasihoidlikult. Siiski on tunda, et suhtumine «õige mees ei jää haigeks ega lähe arstile» hakkab murenema, seda näitab ka asjaolu, et üha enam noormehi pöördub seksuaaltervise küsimustes noorte nõustamiskeskustesse.

Vähendamaks soo-stereotüüpide taastootmist, peaks seksuaalharidus olema poistele-tüdrukutele võrdsetel alustel, leiab Raudsepp. «Varem oli võib-olla nii, et kui tüdrukutele näidati hügieenisidemeid, siis poisid pidid minema õue jooksma. Muidugi on teemasid, mida on mugavam käsitleda eraldi, aga seegi võib tekitada stereotüüpe. Poistel on ju samuti vaja teada, mis asi see menstruatsioon on ja kuidas toimub rasestumine.»

Seksuaaltervise liit korraldab koolides seksiteemalisi loenguid ja aktiivseid rollimänge. Vestlusringide ja rühmaarutelude eesmärk on anda õpilastele tõepärast infot seksuaalsuse kohta ja toetada faktiteadmisi, aga kindlasti ka see, et noored omandaksid oskuse teha tulevikus häid otsuseid ja valikuid.

Kust saada teadmisi?

• Seksuaaltervise liit pakub noortele ja koolidele võimalust saada Tallinnas seksuaalteemadel nõustamist kolmes kohas: seksuaaltervise kliinikus Suur-Ameerika 18a, Pelgulinna naistenõuandlas Sõle 23 ja Ida-Tallinna keskhaigla noortekabinetis Hariduse 6. Keskustes töötavad spetsiaalse väljaõppega nõustajad, arstid, ämmaemandad, sotsiaaltöötajad

• Samuti saavad koolid tellida seksuaaltervise liidu koolituskeskusest koolitaja või lektori.

• Noored saavad nõu küsida ka interneti teel aadressil www.amor.ee Sinna saadetud küsimustele vastab 40 asjatundjat. Noor saab vastuse kuni nädala, tavaliselt aga kolme päeva jooksul.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.