Praegu peavad isegi need inimesed, kellel veel justkui tööd on, töötama sageli mitmeid kuid palgata. Linna tööõigusnõustaja poole pöördub üha enam inimesi, kellele tööandja juba tehtud töö eest lihtsalt ei maksa. Ja nagu sellest veel vähe oleks, kavatseb riik tõsta pensioniiga, justkui aitaks see leevendada massilise tööpuuduse probleemi. Pigem vastupidi – pensioniea tõstmine tähendab ju pikas perspektiivis seda, et üha suurem osa inimestest on arvatud tööjõu sekka, ja näiteks massilise tööpuuduse ajastul töötute sekka. Samas on riik täna ja ilmselt ka homme töökohtade loomisel jätkuvalt passiivne ja enamiku töötutearmeesse sattunud inimeste sotsiaalsed tagatised minimaalsed. Nii et mis mõtet on suurendada töötute armeed ehk nö tööjõu hulka riigis, mis ei suuda tänaselegi töötajaskonnale töökohti tagada?
Kas see on üksnes soov hoida tulevikus inimeste pealt raha kokku, säästes riigi raha pensionide maksmiselt? Alla tuhande kroonine toimetulekutoetus, mis pikaajalisele töötule osaks saab, on tõesti väiksem kui pension, mis seal salata.
Teiseks eeldaks pensioniea tõstmine paremaid töötingimusi, et töötaja üldse jaksaks nii vaimselt kui ka füüsiliselt kõrge eani töötada. Praegu avaneb aga Eestis vastupidine pilt – tööõnnetuste ja kutsehaiguste poolest oleme Euroopas esirinnas.
Samuti tuleks sel juhul töötajasse suhtuda teisiti – et üle 40-aastast inimest ei vaadataks enam kui nö kõlblikkusaja ületanud kaupa. Siis peaks riik soodsalt või isegi ilma rahata tagama tõelise elukestva õppe, et inimene saaks vajadusel elu jooksul kas või mitmeid kordi ametit vahetada. Praegu suudab tööturuamet pakkuda koolitusi vaid murdosale töötajatest ja kõrgharidus on muutumas üha kättesaamatumaks.
Kõrge pensioniiga eeldab ka tööelu ja töövälise elu paremat tasakaalu. Paljude tänaste keskealiste ja vanemate inimeste «akud» on liigsuure töötamise tõttu ju ammu tühjaks saanud.
Pensioniiga hakataks tõstma 2017. aastast ja loodetavasti on majanduskriis selleks ajaks minevik. Aga kui tööhõivepoliitika ja riigi baas-
ideoloogia pole selleks ajaks muutunud, tähendab kõrgem pensioniiga üha enamatele inimestele suuremat vaesust.
Peatoimetaja veerg: Töötame surmani maksmata palga eest (0)
22. märts 2010
