"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Anneta südamest südamehaigete laste heaks! (0)
26. aprill 2010
Melissa ema Kristina ütleb, et tütre elus on nüüd kaks sünnipäeva – see, kui ta sündis, ja see, kui Melissa üliraske südamerütmihäire tagajärjel kokku kukkus ja surmasuus haiglasse sattus.

13-aastane Melissa on ainuke laps Eestis, kellele on paigaldatud ülikeeruline südameaparaat, mille tööd jälgivad satelliidi vahendusel isegi Ameerika ja Soome tohtrid.

«Et Melissa süda ei ole päris korras, avastasid arstid, kui ta aastasena kergema haigusega haiglasse sattus,» räägib tüdruku ema Kristina. «Ta südames olid kahinad ja uuringute käigus selgus, et Melissa südamekambri vaheseinas on väike auguke, õnneks sedavõrd väike, et ei vajanud isegi kirurgilist lappimist.»

Kuid pärast seda sai tüdrukust siiski lastehaigla kardioloogiaosakonna püsikülastaja. Viienda-kuuenda eluaasta paiku avastasid arstid Melissal teisegi, sedapuhku veel tõsisema südamerikke – seni mitteteadaoleva põhjusega südamelihasehaigusega, mida välja ravida ei ole võimalik.

Tark aparaat jälgib südant

«Südamelihasehaigustel on erinevaid vorme – osa tekib läbipõetud ja ravile mitte allunud südamelihasepõletikust, osa mingi ainevahetusdefekti tagajärjel, on ka geneetilisi tekkepõhjusi,» selgitab lastehaigla kardioloogiaosakonna juhataja doktor Tiiu Jalas. «Sageli saab kõik alguse viirusinfektsioonist – põletikust kurgus või ninaneelus, mis võib anda tüsistuse südamelihasele, kus tekib omakorda põletik. Reeglina paranetakse südamelihasepõletikust üsna hästi, kui inimene ennast hoiab ja füüsilist koormust väldib. Aga mõnel puhul ei taha põletik südamelihases taan- duda vaid läheb n-ö järgmisesse staadiumisse ja areneb südamelihasehaiguseks. Ja see on juba väga tõsine haigus, mis toob kaasa südamerütmihäireid ja südametöö puudulikkuse, mis omakorda võivad põhjustada äkksurma.»

Möödunud suve lõpus, nädal enne kooli algust ja vaid üheksa päeva pärast oma 13. sünnipäeva, tekkisid Melissal bussi peale joostes sedavõrd tõsised südamerütmihäired, et ta kukkus kokku ja kaotas teadvuse. «Oli õnnelik juhus, et sealsamas lähedal oli parameedik, kes tütart elustas,» räägib Melissa ema. «Kui teda poleks olnud, poleks Melissa ilmselt ellu jäänud.»

Haiglas otsustati, et tüdrukule tuleb panna südamerütmur. «See tikutopsisuurune ülitark aparaat paigaldatakse rindkeresse südame kohale. Rütmihäire korral annab ta südamele seestpoolt elektrilöögi ja paneb selle uuesti tööle,» selgitab Jalas. «Aparaadi tööd saab jälgida satelliidi kaudu arvutisse jõudva info abil. Melissa aparaati jälgivad lisaks meie arstidele tohtrid välismaal.»

Aparaadi jälgimisseade on ka Melissal kodus voodi kõrval. «Kui midagi juhtub, siis annab see kohe märku ja me teame reageerida,» räägib ema.

Südameaparaat peab vastu 5–7 aastat, pärast seda tuleb vahetadapatarei. Selle eluaeg võib aga olla ka lühem – kõik oleneb sellest, kui palju ta peab vahepeal laenguid andma.

Trepist käimine keelatud

Melissa süda on pärast dramaatilist kokkukukkumist kenasti ise hakkama saanud ja aparaadi abistavat lööki pole siiani vaja läinud. «Aga ma olen pidanud oma elustiili ka päris palju muutma, näiteks spordist pean eluks ajaks loobuma,» nendib tüdruk, kes enne armastas ujuda ja uisutada. «Igasugune kiire ja äkiline tegevus on keelatud. Isegi treppidest käimist pean võimalusel vältima. Õnneks on meil koolis lift.»

Kooliaastat vahele pole Melissa haiguse pärast pidanud jätma, kuid koolis teatakse tüdruku raskest südamerikkest ja vajadusel on tal võimalik koduõppele jääda. «Vähemalt ühes mõttes on mu elu mugavam kui klassikaaslastel – mul on kaks komplekti õpikuid, ühed koolis, teised kodus. Sel põhjusel, et ma lihtsalt ei tohi nii rasket kotti kanda,» räägib Melissa. «Pikemate käikude korral, näiteks Lasnamäelt lastehaiglasse tulles, on mul ema alati kaasas. Ma tunnen ennast siis palju kindlamini.»

Südamehaigusi lastel vähem

Doktor Jalase sõnul on infektsioonide tüsistusena tekkinud südamehaiguste arv lastel viimaste aastakümnete jooksul õnneks märgatavalt vähenenud. Näiteks südamereuma, mida põhjustab angiin, on tänapäeval muutunud üliharuldaseks, sest patsiendid saavad angiini puhul antibiootikumiravi ja põletikuline protsess surutakse enne alla, kui ta jõuab südamesse levida.

Kaasasündinud südamerikete arv on aastatega samaks jäänud – keskeltläbi kaheksa südameriket 1000 vastsündinu kohta.

Küll aga on paranenud ravivõimalused ning mõnigi beebi, kes 30 aastat tagasi oleks oma südame ehituserikke tõttu surnud, on nüüd, eeskätt tänu täiustunud diagnostikavõimalustele ja uutele kirurgilistele meetoditele, elule aidatud.

«Vastsündinute südamerikked võivad olla sedavõrd keerulised, et vajavad kohe kirurgilist sekkumist,» tõdeb Jalas. «Sellepärast peaks peaks südamerikke kahtlusel diagnoos kinnituma üsna kiiresti, et väike patsient saaks kirurgilist abi. Kui ta seda ei saa, siis ta võib surra. Niisuguseid haigeid on meil lastehaiglas aastas kaks kuni kolm, kuid on olnud ka aastaid, kus on olnud isegi kuus haiget.»

Kõik südamerikked diagnoositakse tänapäeval keerulise ja kalli, spetsiaalsete südameprogrammidega ultraheliaparaadi – ehhokardiograafi – abil.

Kui vanasti pandi südameklapirikke diagnoos kuulamise ja röntgenuuringu alusel ning keerulisim südamehaiguste tuvastamise aparaat oli elektrokardiograaf, siis nüüd pannakse diagnoos ehhokardiograafi abil, mis tuvastab rikke mitmeid kordi täpsemalt.

Lastehaigla praegune ehhokardiograaf on juba üheksa aastat vana ja vajaks väljavahetamist. Seepärast on lastehaigla toetusfond alustanud toetuskampaaniat uue ehhokardiograafi soetamiseks. Selleks, et aidata seda elutähtsat aparaati soetada, helista telefonil 900 77 05 – annetad 50 krooni, 900 77 10 – annetad 100 krooni, või 900 77 15 – annetad 500 krooni.

Eeldus südamehaiguse tekkeks luuakse juba lapseeas

Kuigi omandatud südameprobleemide hulk on lastel vähenenud, varitseb südamehaiguse risk doktor Jalase sõnul nüüd hoopis mujal.

«Suuremate laste puhul on aina suurenev probleem kõrge vererõhk, sest meie lapsed on küllaltki paksud, liiguvad vähe, seda juba eelkoolieas – ja see kõik loob eelduse südamerikete tekkeks,» räägib arst. «Laste kehamassiindeks on suur, see tähendab, et meie lapsed söövad liiga palju või liiga kaloririkast toitu, mida nad ei suuda enam ära kulutada, sest õuesmängimine on neil väga minimaalseks jäänud. Lapsed tulevad kooli autoga, lähevad autoga, isegi jalutuskäik bussipeatusesse jääb ära. Aga inimene peab tegema päevas 10 000 sammu, ka laps. Isegi kaks korda nädalas trenni ei ole piisav, kui ta sellele lisaks ei kõnni ja õues ringi ei jookse.

Toitumisharjumuste osas tehakse tööd juba lasteaia tasandil ja ka kodus on teadlikkus tõusnud. Küll aga tuleb nüüd enam tähelepanu pöörata kehalise aktiivsuse tõstmisele.

Kõrge vererõhk ei pruugi südamele veel lapseeas mõju avaldada, kuid alus erinevate haiguste tekkeks pannakse juba lapseeas. Kõrge vererõhk mõjutab veresooni – südameveresooni, ajuveresooni, neeruveresooni. Ja neis veresoontes tekivad muutused, mis võivad viia infarkti, neeruhaiguste tekkeni või ka ajuveresoonkonnahaiguste tekkeni.

Samas võib kõrge vererõhk koos ülekaalulisuse ja kõrgenenud kolesteroolitasemega mõjutada ka lapse südant. Eriti puudutab see poisse – kui ta hakkab veel mingis vanuses suitsetama ka, siis on ta nagu väike täiskasvanu, kellel on samad probleemid, mis 50-60-70-aastasel. Ateroskleroos ei ole vanainimeste probleem – eeldused selleks luuakse lapseeas!»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.