"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Ühtsele eurorahale üleminek ei lahenda tööpuuduse probleemi (0)
17. mai 2010

Eurole ülemineku plusside kõrval tuleks rääkida ka neist asjadest, mida euro ei tee. Kindlasti ei muuda see meie ettevõtteid üleöö konkurentsivõimelisemaks, ei ava mingeid uusi turge. Kõige selle eest tuleb meil ikka ise hoolt kanda, ise lahendusi leida.

Euro tulek võtab välisrahastajate silmis maha devalveerimisriski, meie ettevõtted võivad jälle hakata laenu saama. Seda kinnitas ka äsja Tallinnas käinud Swedbanki juht. Aga euro ise mingit imet ei tee.

Eurole üleminekuga kaob meil ära võimalus loobuda valuutakomitee süsteemist ja lasta kroon teatud piires kõikuma. Kuigi me pole seda võimalust kasutanud, oli see meil olemas, aga pärast euro tulekut enam ei ole.

Üks oluline asi, millest on samuti vähe räägitud, on laenud. Meie eraisikutel ja ettevõtetel on laene kokku 200 miljardi krooni eest, ja kõik need laenud on võetud eurodes. Alles siis, kui juulis öeldakse, millise kursiga kroonid eurodeks vahetatakse, võivad näiteks kodulaenu võtjad rahulikult magada – kui pangalt laenatud 700 000 krooni on ikka 700 000, mitte miljon.

Näiteks poolakatel on laenud zlottides, tšehhidel kroonides, aga meil on eurodes, sest pangad andsid vahetuskursi riski inimeste kanda. Muidugi kirjutasid inimesed ise sellistele lepingutele alla, aga neil polnud teist valikut. Näiteks praegu on Brüsselis arutusel ettepanek võõras valuutas laenu andmine ära keelata.

Pangad jätsid kursiriski inimeste kanda

Eurole ülemineku kõrval on Eestile sama oluline tänavu teoks saav liitumine OECD-ga. Näiteks Jaapanis, ja veel mitmes riigis, on pankadel keelatud anda laenu maadele, kes ei ole OECD liikmed. OECD-sse kuulumine on nagu kvaliteedimärk! Kui seni on meie vastu huvi tundnud vaid lähinaabrid, siis pärast OECD-sse astumist võib loota, et meist huvituvad ka Jaapan, Lõuna-Korea, samuti Ladina-Ameerika riigid, kelle jaoks oleme seni olnud vaid üks tundmatu Ida-Euroopa maa vastu Venemaad.

OECD-sse kuuludes oleme me olemas, meie ettevõtted võivad hakata kergemini raha saama, ka sealt, kust me varem ei saanud. Näiteks Eesti Energial on siis kindlasti palju lihtsam ja odavam laenu saada.

Kordan veel – euro ei ole imerohi, mis meie probleemid lahendab. Suurbritannias tuli võimule uus valitsus ja kohe esimeseks teatasid nad, et hakkavad kõvasti kärpima. Mida hakkab tegema meie valitsus pärast euro tulekut? Mida teha tööpuudusega? Töötusele tuleb läheneda palju mõistlikumalt kui seni, tuleb mõelda, miks inimesed ei saa tööd. Asi pole üksnes uute ettevõtete loomises, vaid tuleb mõelda, mis laadi investoreid me tahame saada ja kuhu.

Võrdsus tekitab ebavõrdsust

Kui me kohtleme kõiki piirkondi võrdselt, siis tekitame vältimatult ebavõrdsust. Tallinnal, Tartul ja ka Pärnul on teiste ees suured eelised. Miks peaks välisinvestor minema Võrumaale, kui tal on võimalik äri ajada Tallinnas?

Ma pooldan seisukohta, et riik võiks maakohtades ettevõtete loomiseks kinni maksta näiteks elektriliinide ja teede ehituse ning töötajate koolituse – muide, viimane on maailmas küllaltki levinud.

Väga oluline on tagada töötute liikuvus. Näiteks luuakse maakohas ettevõte, mis võiks palgata inimesi tööle neljast-viiest ümbruskonna vallast. Aga kes selle kinni maksab? Ükski vald ei ole sellest üksikuna huvitatud, nad on selleks liiga väikesed. Selle eest võiks hoolitseda maakond, aga meil on maakonnatasand väga nõrgalt arenenud.

Üks häda on ka selles, et tegelikult pole kellelgi töötu tööle aitamise vastu huvi. Koolitusjärjekorrad on pikad, töötukassa fikseerib töötute arvu, ametnikul pole samuti töötu vastu mingit huvi. Kindlasti aitaks, kui ametnik, kes aitab tööle sada töötut, saaks ka rohkem palka kui ametnik, kes on aidanud tööle viis töötut!
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.