Juba lasteaias suunatakse tüdrukuid tihtipeale rohkem koristama, poisid aga saavad enam tunda kasvatajate tähelepanu, leiti seitsme Tallinna lasteaia tegevust jälgides.

Mullu Tallinna seitsmes lasteaias tehtud uuring näitas, et mõned õpetajad teevad lastega suhtlemisel tüdrukute ja poiste vahel selget vahet. Näiteks nähakse koristamises vastutavatena pigem tüdrukuid kui poisse, ereda näitena toodi välja olukord, kus õpetaja kutsus vaid tüdrukuid klotsinurka koristama.

«Väikesed tüdrukud, palun pange see klotsinurk korda, me hakkame õue sättima,» lausus õpetaja, mainides ainukesele kohal olnud poisile, et temal pole midagi koristada, ja tänades teda eraldi appitulemise eest. Selline käitumine rõhutas arusaama, nagu polekski see töö poisile ette nähtud.

«Ka siis, kui poisid tüdrukuid halvustavad, nagu selles vanuses tihti juhtub, ei tee õpetajad midagi selleks, et neid korrigeerida,» kirjutab Kadri Aavik naisuurimus- ja teabekeskuse uurimuses. Niiviisi aga julgustatakse poiste arusaama nende üleolekust.

Poistele rohkem mänge?

Teiseks on lasteaedades osa mänge ja tegevusi, mõnikord ka suhtlus korraldatud soopõhiselt. Reeglina antakse poistele rohkem vabadust, nad saavad tihti rohkem tähelepanu, nii negatiivset kui ka positiivset tagasisidet. Tüdrukutel oodatakse lausa vaiksemaid mänge.

«Näiteks ühes situatsioonis tegid tüdrukud laeva mängides õpetaja arvates liigselt lärmi, mispeale õpetaja katkestas nende mängu ja tegi neile ettepaneku hakata mängima pabernukkude riietamist, mis on näide soopõhisest suunamisest,» kirjeldab Aavik uuringus.

Lasteaedades on ka traditsioon eraldada mänguruum sisuliselt nö tüdrukute ja poiste alaks. Soorollide taastootja on näiteks seesama lasteaedades sisse seatud «tüdrukute nukunurk» ja «poiste auto-/klotsinurk».

«Tööriistadega seotud esemed paiknevad eraldi kodundusega seotud asjadest,» nendib Aavik. «Näiliselt on see avatud mõlemast soost lastele, kuid tegelikult on siin nähtamatud piirid – alates kasvataja suunamisest kuni lastel endil juba tekkinud arusaamadeni selle kohta, mis on sobilik poisile ja mis tüdrukule.»

Enamasti otsustavad lapsed küll ise, milliseid mänguasju eelistavad, kuid vahel toimub selline jaotus õpetaja otsese suunamise tulemusena.

«Poistel on võrreldes tüdrukutega suurem mängude, mänguasjade ja tegevuste valik, samas kui tüdrukute pärusmaaks peetakse vaid nukunurka,» märgib Aavik uuringus. «Tüdrukutel on seega võrreldes poistega väiksem ja ühekülgsem mänguasjade ja tegevuste ulatus.»

Tüdrukuid ei taheta andekaks pidada

Üheskoos nähti tüdrukuid-poisse kõige sagedamini joonistamise juures. Samas lauamängude mängimist, mis ometi pole võrreldes paljude teiste mänguasjade ja tegevustega ju nii soolistatud, harrastavad lasteaias samuti millegipärast rohkem poisid.

Samuti saavad poisid rohkem õpetaja tähelepanu kui tüdrukud. Poisid saavad enam kiita, kuid mis seal salata, ka rohkem noomida kui tüdrukud – see kehtib nii otsese sõnalise tagasiside kui ka kaudse mittesõnalise suunamise kohta. Poisse kiidetakse õigete vastuste ja teadmiste eest, tüdrukuid sõnakuulelikkuse ja alluvuse eest.

«Tüdrukute edasijõudmist seostatakse usinusega, poiste oma andekusega, ning tüdrukute mitteedasijõudmist tõlgendatakse vastavalt andetusena,» toob Aavik näite sooliselt ebaõiglase kohtlemise kohta. «Samas kui poiste halb kooliskäimine kirjutatakse puhtalt laiskuse arvele. Samuti tõlgendatakse erinevalt tüdrukute ja poiste akadeemilisi võimeid ja saavutusi: tüdrukute kõrgeid saavutusi nähakse «ränga töö» tulemusena, samas kui poiste madalad saavutused ei takista õpetajatel tunnustamast nende akadeemilist potentsiaali.»

Aavik tõdeb, et õpetajad kohtlevad tüdrukuid-poisse erinevalt ilmselt pigem alateadlikult. «Usun, et enamikul juhtudel jäi erinev kohtlemine kasvatajatele endile adumatuks, sest nende arvates oli nende tegevus «loomulik».»

Paraku piirab laste kasvatamine stereotüüpidest lähtuvalt nende võimalusi edaspidises elus valida lähtumata soost sobiv eriala ja mõjutab hilisemat mõtteviisi täiskasvanuna.

Uuringu «Soo sotsiaalne konstrueerimine Eesti lasteaedades seitsme Tallinna lasteaia vaatlusandmete põhjal» käigus vaadeldi tegevusi seitsmes Tallinna lasteaias ning küsitleti nii lapsi kui ka õpetajaid.

Lasteaiajuhatajad: meil valitseb võrdsus

Tallinna Mardi lasteaia juhataja nendib, et ka nende lasteaias on rühmaruumid osadeks jagatud. «Meil on tõepoolest nö tegevuskeskused – autovaip, nukunurk, juuksurinurk –, samas võivad kõik neid võrdselt kasutada, nad ei ole liigitatud poiste- ja tüdrukutealaks,» märgib ta. «Mõned meie poisid armastavad väga nukupliidil süüa teha.»

Linnupesa lasteaia juhataja asetäitja Merle Toompark: «Lasteaias õpetaja juhendatud mängude ja tegevuste puhul lähtutakse võrdsusest – kõik peavad saama teha kõike, vastavalt laste endi soovile.»

Nurmenuku lasteaia juhtaja asetäitja Tiina-Marju Jaksen sõnab, et poiste tüdrukute jaoks ei ole eraldi reegleid. «Näiteks teevad kõik meie lapsed tutvust ka niidi-nõela kasutamisega ja heegeldavad heegelnõelaga ketti,» mainib ta.

Nimetatud lasteaiad ei olnud uuringu objektiks.