Eesti Pank tõdeb oma värskes majandusprognoosis, et suurim inflatsiooni tõstev risk on toormehindade tõus maailmaturul, mis avaldab Eestis inflatsioonile suuremat mõju kui enam arenenud riikides.

Pikemaajaliselt aitab inflatsioonisurvet vähendada asjaolu, et Eesti suhtelise tulutaseme olulise vähenemisega ei ole sama selgelt muutunud suhteline hinnatase, tõdeb Eest Pank.

Tarbijahinnad on sel aastal tõusnud valitsuse administratiivsete sammude, kõrgema nafta hinna ja teiste väliste hinnasurvete tõttu. Kiire kasvu aastatega võrreldes jääb inflatsioon siiski suhteliselt madalaks.

«Põhilises osas arvan ma samamoodi nagu Eesti Pank,» ütles majandusteadlane Viktor Trasberg. «Meil on nii suur tööpuudus, et see lihtsalt ei lase hinnatõusul väga jõuliseks minna.»

Trasbergi hinnangul toob euro tulek hinnatõusu kaasa juba tänavu. «Seda kinnitavad Malta, Küprose, Sloveenia ja Slovakkia kogemused. Pärast 1. jaanuari euro olulist hinnatõusu ei põhjusta. Mõnes sektoris, näiteks kinnisvaras, kus olukorda võivad tugevalt mõjutada välisostjad, võib see küll olla märkimisväärne. Samuti võib eeldada, et tõuseb tassi kohvi hind ja mõned teenused, näiteks juuste lõikamine.»

Kindlasti mõjutab inflatsiooni nafta hind. «Nafta hind ja dollari kurss on omavahel tihedalt seotud, kui üks läheb alla, siis teine tõuseb, siin võivad olla väga suured kõikumised, kuigi viimasel ajal on nafta hind aina tõusnud,» tõdeb Transberg.

Majanduskasv
inflatsiooni ei kiirenda

Kuna hinnakasv võib takistada majanduse taastumist, siis on lähiaastatel varasemast veelgi olulisem vähendada administratiivsetest sammudest tingitud inflatsiooni ning vähendada ühekordsete hinnatõusude ülekandumist teistesse hindadesse, rõhutab Eesti Pank.

Majanduse loodetavat elavnemist Trasberg aga inflatsiooni kiirendajaks ei pea: «Me oleme nii sügavas augus, et paariprotsendiline majanduskasv sisenõudlust oluliselt ei mõjuta.»

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis tänavu aprillis märtsiga võrreldes 0,9% ja eelmise aasta aprilliga võrreldes 2,4%, teatas statistikaamet.

Ostukorv kallim

Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus metalltoodete tootmises ja hindade langus joogitootmises.

Hinnad tõusid ka märtsis, mil hinnatõus tuli koguni oodatust suurem. Siis põhjustas hinnatõusu toiduainete hooajaline kallinemine, energia hinnatõus ning mitmete kampaaniahindade lõppemine. Tarbija ostukorvi maksumus tõusis statistikaameti andmeil märtsis veebruariga võrreldes 1,3 protsenti ja mullu märtsiga võrreldes 1,7 protsenti.

Eelmise aasta teisel poolel aset leidnud kiire energiakandjate kallinemine maailmaturul kandus Eestis müüdava soojusenergia hinda märtsis. Selle tulemusel tõusis ostukorvi maksumus 0,2 protsenti. Aprilli alguses kerkis majapidamistele müüdava gaasi hind. Viimase paari kuu jooksul on ka mootorikütuse jaemüüjad hindas korduvalt ülespoole korrigeerinud.