Tänu geograafilisele asendile, rikkalikule kogemusele transiidi ja logistika vallas ning arenenud infrastruktuurile on Eesti selles valdkonnas meie regioonis juhtrollis, leiab suurärimees Tiit Vähi.

Eelmisel nädalal toimunud kolmepäevase foorumi «Euraasia: koostöö, integratsioon ja areng – transpordi-logistiline komponent» korraldasid rahvusvaheline töösturite ja ettevõtjate kongress (ICIE) ning Eesti suurettevõtjate assotsiatsioon (ESEA).

Assotsiatsiooni esimehe ja kongressi presiidiumi liikme Vähi sõnul oli konverentsi eesmärk mitmesuguste rahvusvaheliste suhete valdkondade arutelu sundimatus õhkkonnas. «Seekord olid erilise tähelepanu all transport ja logistika, nende roll Euraasia riikidevaheliste suhete arendamisel ja tugevdamisel. Me oleme veendunud, et tulemusi võib saavutada ainult pideva koostöö ja aktiivse suhtlemise teel,» märkis Vähi.

«Selles valdkonnas liigub palju raha, seepärast on ka konkurents pingeline. Aga meil on kõik võimalused edu saavutada,» ütles Vähi. «Loomulikult on tarvis teha samm idanaabri poole mitte ainult äris, vaid ka poliitikas. Praegu on meie poliitikud eeskätt mures valimiste pärast, aga kui uus valitsus võimule tuleb, peab ta mõtlema, kuidas rahva elatustaset tõsta, seega tuleb teha pragmaatilisi otsuseid ja majandus hakkab arenema.»

Koostöö algab konstruktiivsetest suhetest

Foorumist osavõtjaid tervitades tuletas linnapea Edgar Savisaar meelde, et koostöö logistika vallas algab konstruktiivsetest suhetest naabrite vahel. «Kui Eesti raudtee suudab Läti ja Leedu eeskujul teha koostööd Venemaa raudteedega, siis võib see anda tõuke poliitilise kliima ja naaberriikide omavaheliste suhete paranemiseks, siis aga, kes teab, võivad teoks saada ka projektid, mis on seotud Hiina, Kasahstani ja teistega,» ütles linnapea. «Selleks aga, et olla integreeritud Põhja-Euroopa ja Aasia vaheliste vedude ketti, on vaja paljudes olulistes küsimustes kodus kokku leppida. Tegutseda on tarvis targalt, paindlikult, diplomaatiliselt ja tervest mõistusest lähtuvalt.»

Rahvusvahelise töösturite ja ettevõtjate kongressi president Viktor Gluhhihh märkis, et ühine rahvusvaheline kongress koos Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooniga on tähtis samm asjalike suhete tugevdamise ja ärisidemete arendamise poole riikide vahel. «Me oleme veendunud, et nii mastaapse ürituse läbiviimine Eestis saab kongressis esindatud riikide heanaaberlike suhete ja mitmekülgse koostöö arendamise tagatiseks,» ütles ta.

Eesti ja Hiina piir on juba Pihkva oblastis

Gluhhihhi arvates on Eesti juba hõivanud talle sobiva koha transpordi ja logistika vallas ning kasutab talle avanevaid võimalusi. «EL-i ja Hiina vaheline piir on juba peaaegu Pihkva oblastis. Praegu on küsimus, kuivõrd Eesti ise on huvitatud sellest koostööst, kuivõrd tema poliitiline ja majanduslik olukord äril õitseda lubab. Minu arvates peab iga valitsus olema huvitatud äri arenemisest ja õitsengust, sest sellest sõltuvad maksud, eelarve jne. Muidugi pole uue kriisilaine eest keegi kaitstud, kuid Eesti majandus osutus ootamatuste jaoks ettevalmistatumaks kui mitmete Euroopa maade, näiteks Kreeka ja isegi Portugali majandus,» vastas Gluhhihh küsimusele, millised võimalused on Eestil leida oma nišš Euraasia transpordialases koostöös.

Konverentsist võtsid osa ESEA ja ICIE liikmed, samuti kõrged ametnikud, poliitikud ja külalised 25 riigist, sealhulgas Hiinast, Indiast ja Kasahstanist.

Edgar Savisaar: Mõistlikust konkurentsist ei tohi saada arutu võidujooks

«Naabritevaheline mõistlik konkurents on alati tervitatav, kuid see ei saa kasvada üle arutuks võidujooksuks piirkonna raudteeettevõtete ja sadamate vahel,» ütles linnapea Edgar Savisaar konverentsil, rääkides koostööst suure idanaabriga. «XXI sajandil pole võimalik saavutada edu üksiküritajana. Me oleme seotud ühise rööpalaiuse kaudu. Meid seob ka ühine ajalugu, millest ei pruugiks alati vaid valusaid mälestusi otsida.»

Linnapea tõdes, et mõtestatud koostöö Läänemere logistikaklastris on täna veel pelk unistus. Savisaare sõnul on üks 400 000 elanikuga linnake Eesti mõistes küll oluline ja kogu riigi käekäigu seisukohast lausa ülitähtis, ent globaliseerunud majanduses saame kaasa lüüa vaid piiriüleste klastrite toel.

Savisaar nentis, et plaane Aasia ja Euroopa ühendamiseks raudteetranspordiga on tehtud aastakümneid. «Umbes 50 aastat on planeeritud Trans-Aasia raudteed ja 2002. aastal sõlmiti ka esialgne kokkulepe Põhja-Lõuna transpordikoridori väljaarendamiseks,» ütles Savisaar. «Euroopa poolt vaadates saab see alguse Helsingist ja kulgeb läbi Peterburi ja Moskva Kaspia mere äärde, kus jaguneb edasi mitmel suunal.»

Kahjuks on Eesti sellest trassist sootuks kõrvale jäetud, kuigi keskaegne kaubatee Läänemerelt Bütsantsi käis just üle Tallinna mööda jõgesid Musta mereni välja.

Savisaar rõhutas, et alustada tuleks siiski oma kodust – Tallinna, Paldiski, Sillamäe, Pärnu jt sadamate koostööst. «Selleks, et olla integreeritud Põhja-Euroopa ja Aasia vahelistesse kaubaveoahelatesse, tuleb kodus mitmetes olulistes küsimustes kokku leppida ja mitmeid samme ühiselt teha,» rõhutas ta. «Tegutsema peab targalt ja paindlikult, diplomaatiliselt ja mõistusepäraselt.»