Kui loomaaia sõbrad saavad tasuta öösel loomaaias käia, siis botaanikaaia seltsi liikmed võivad seal alati näpu mulda pista.

1996. aastast tegutsevasse loomaaia sõprade seltsi kuulub praegu üle 300 liikme lastest pensionärideni. Aktiivseid liikmeid on umbes 200. Seltsi liikme Kat-rin Rahula sõnul aitab selts loomaaeda. «Siia on oodatud kõik, kes tunnevad huvi loomade vastu ning tahavad loomaaeda rahaliselt või muul moel toetada,» selgitas Rahula. «Koos osaletakse heakorratöödel, aga käiakse ka piknikul ja kammermuusika kontsertidel. Loomaaeda pääs on meile kogu aeg tasuta ja vaadata saab ka köögipoolt, kuhu tavakülastajad ei pääse.»

Rahula kinnitusel saavad seltsi kuuluvad linnalapsed loomadega tugevama sideme. «Näiteks pääsevad nad suvel piiramatult lasteloomaaeda oma lemmikute juurde,» rääkis ta. «Nii nagu kõik liikmed, osalevad lapsedki seltsis ikka selle pärast, et neile meeldivad loomad. Lastele meeldib näiteks lasteloomaaia loomadele süüa anda või nende ala korrastada.»

Müstilised varahommikud

«Seltsis osalemine on hobi, mulle on loomad elu aeg meeldinud,» ütles seltsi esimees Alar Lõhmus. «Eks kõikidel liikmetel ole kindlasti omad lemmikud. Mulle näiteks meeldivad kaslased. Lumeleopardid on kõik hästi toredad ja ma ei oskagi nende hulgast oma lemmikut välja tuua. Kodus ma neid pidada ei saaks ega tahakski, ja alati ei pea ju lemmikute nägemiseks eksootilistesse paikadesse sõitma. Selles see loomaaia mõte ongi.»

Lõhmuse sõnul saab ta seltsi liikmena käia varahommikul kell 4.30 algavatel ekskursioonidel. «Siis on loomaaed ainult meie päralt ja hoopis teistmoodi, hämaras aktiivsed loomad loovad erilise tunde,» mainis ta.

Loomaaia direktoril Mati Kaalul on loomasõprade seltsi liikmete kohta öelda ainult kiidusõnu. «Seltsist on meile üha enam abi,» tõdes Kaal. «Nad suhtlevad Lääne-Euroopa sõsarseltsidega ja toovad uusi ideid ja abi. Seltsi liikmete mõistlikud ettepanekud loomaaia arendamiseks on alati teretulnud. Tänu seltsi otsitud finantseerimisele oleme saanud endale lumeleopardi ekspositsiooni projekti ja kurgede ning kaslaste kompleksi. Selts on meie fännklubi, kes organiseerib kohtumisi ja arendab seltskondlikku tegevust ning samas otsib loomaaiale sponsoreid ja loomadele vadereid.»

Hiljuti toimus Viinis üle-euroopaline loomaaia sõprade konverents. «Euroopas on levinud, et igal muuseumil ja rahvale avatud uurimisasutusel on oma sõprade selts,» ütles Kaal. «Euroopa suurim ongi Viini selts oma 12 000 liikmega, Berliinis on näiteks tuhat liiget.»

Oma sõpruskond on ka botaanikaaial, kus selts tegutseb juba 15 aastat. Botaanikaaia direktor Karmen Kähr ütles, et loomaaia sõprade selts on neile suureks eeskujuks. «Need inimesed on rohelise mõtteviisi ja botaanikaaia propageerijad,» nentis ta. «Eri aegadel on seltsil muidugi erinev aktiivsus, kuid liikmemaksudest kogutud raha eest ostsid liikmed näiteks molberteid ja korraldasid külastajatele kunstitunde. Saadud raha eest toetas selts botaanikaaeda. Levinud on ka kõikvõimalikud talgud.»

Näpp mullaseks keset linna

Kähri sõnul on seltsi tegevus kasulik mõlemale poolele. «Seltsi liikmed saavad oma aastakaardiga käia tasuta botaanikaaias ja osaleda meie üritustel,» rääkis ta. «Meie töötajad korraldavad liikmetele tasuta taimedealaseid loenguid. Ekskursioonidele meie aeda või teistesse põnevate taimedega paikadesse anname giidideks tasuta kaasa oma töötajad.»

Arno Kannike on botaanikaaia sõprade seltsi raudvara, kes juhtis seda seitse aastat. «Olen maalt pärit ja aiamaa on mulle normaalse elu juurde käiv asi,» rääkis mees. «Kooli ajal kasvatasin 16-kilose kapsapea ja viisin selle Tartusse näitusele. Olin üsna rahul, kui endine abilinnapea Jüri Ott mind botaanikaaia sõprade seltsi kutsus.»

Kannikese kinnitusel käivad seltsis toredad inimesed, kes pole enamasti botaanikaalase haridusega, kuid kellel on lihtsalt ühine huvi taimede vastu. «Koos saab aia eest hoolitseda, üritusi korraldada, suhelda ja näiteks naaberriikide botaanikaaedades ekskursioonidel käia,» rääkis Kannike. «Keegi meist ei karda füüsilist tööd ja meile meeldib näppu mulda pista. Oleme näiteks palju botaanikaaia puid istutanud ja ümber istutanud. Pealegi saame vajalikke teadmisi taimede kasvatamise ja hooldamise kohta. Paljudele on botaanikaaed paik, kus end maha laadida. Eriti õnnelikud on linnainimesed, kellel pole võimalust kusagil aeda pidada. Ka paljud noored käivad meelsasti taimede kohta küsimas ja nende eest hoolitsemas.»

Kannikesel endal on nüüd kodumaja juures oma minibotaanikaaed. «Minu lemmikuks on loomulikult kannike, olgu siis alpi- või varjukannike,» naeris mees. «Samuti meeldivad liiliad ja orhideed.»

Seltsid ootavad uusi liikmeid

• Botaanikaaia sõprade seltsi on oodatud kõik taimehuvilised, kes ei karda vajadusel botaanikaaia heaks veidi vaeva näha. Liitumiseks tuleb saata sooviavaldus aadressile Tallinna botaanikaaed, Kloostrimetsa tee 52, 11913 Tallinn, e-aadressil selts@tba.ee või faksi teel 372 600 5529.

• Seltsi liitumistasu on 30 krooni ja aastane liikmemaks 100 krooni. Selle eest ootavad liiget tasuta pääs botaanikaaeda, ekskursioonid kohapeal, põnevad kohtumised ja loengud ning huvireisid naaberriikide botaanikaaedadesse mõõduka tasu eest.

• Loomaaia sõprade selts ootab loomahuvilisi, kes ei pelga olla ka näiteks külastajatele giidiks ning vajadusel loomaaeda jõu ja nõuga aidata. Liikmeks saamiseks tuleb saata sooviavaldus aadressil Tallinna loomaaed, Ehitajate tee 150/Paldiski mnt 145, 13522 Tallinn. Faks 372 657 89 90.

• Seltsiga liitumise tasu on 20 krooni, aastamaks täiskasvanutele 200, (üli)õpilastele ja pensionäridele 50 krooni.