Välismaale tööleminekuga saavad tõemeeli arvestada siiski vähesed. Paljudele on niisuguses olukorras vaid üks tee – marginaliseerumine.

Igal reedel raporteerib töötukassa rõõmsalt järjekordsetest arvelt maha võetud töölistest, keda keskmiselt olevat nädalas 800-900. Pisut vaiksemalt kõlavad teated selle kohta, et samas registreeritakse iga nädal 500-600 uut töötut.

«Olemasolevate andmete järgi saavad kuni pooled arvelt maha võetud tööle,» arvestab ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja Mart Repnau. «Samal ajal jääb aga mitusada inimest iga nädal töötukindlustuskassa vaateväljast eemale.

Kuhu jäävad need, kes n-ö kadusid arvutiekraanilt, seda ei tea keegi. Tõenäoliselt tuleb neid otsida tasuta supiköökidest ja kodutute öömajadest. Kui muidugi pole juhtunud midagi veel hullemat.»

Tuludeta eelarve

Need, kes püüavad marginaalide hulka sattumisest pääseda, tulid möödunud nädalal rahvusraamatukogu konverentsisaali infopäevale, kus arutleti selle üle, kuidas oleks võimalik lahendada pikaajaliste töötute probleemi.

Tuleb tunnistada, et need üritusest osavõtjad, kes olid nõus oma muret jagama, ei uskunud eriti tulemustesse. «Teavet on muidugi alati vaja,» ütles keskealine Ludmilla. «Näiteks oli kasulik see, kui panga esindaja rääkis meile soodustustest, mida pakutakse raskes finantsolukorras klientidele.

Vahetada ametit või sõita ära välismaale

Aga kui mulle, 18-aastase staažiga raamatupidajale, hakatakse rääkima vajadusest koostada pere-eelarve, siis on see lihtsalt naljakas. Kes ütleks, milliseid sissetulekuid sinna üldse planeerida, kui mul pole juba aprillist saati töö?»

Ants, kes on üle 50 aasta vana, tunnistas, et tal on palju ameteid. «Nõukogude ajal töötasin kelnerina, pärast šveitserina… Siis tuli kroon, järjekorrad kadusid, läksin šašlõkibaari kokaks. Kui selgus, et peremehega iseloomud ei sobi, õppisin viimistlejaks.»

Nüüd käib mees juba poolteist aastat tööbörsil. «Loomulikult käin, teisiti võib end päris käest lasta,» tunnistas ta. «Ainult et kasu on sellest vähe: tööandjad otsivad eeskätt noori. Ma ei arva, et mul oleks hilja ümber õppida, kuigi need, kes kursuseid korraldavad, on sellele vihjanud.»

Antsu eakaaslane Tatjana seevastu ütles, et ei kiirusta ametit vahetama. Ta on kõrgema haridusega betoonkonstruktsioonide insener-tehnoloog, pikki aastaid oma erialal töötanud. Pärast seda, kui ettevõte läks pankrotti, jäi naine töötuks, ja on seda nüüdseks juba aasta ja kaheksa kuud.

24-aastane Voldemar omakorda nentis, et ka noortel on töö leidmine raske. «Olen elektrik-automaatik, keda justkui peaks vaja olema, aga pole suutnud juba kaks aastat erialast tööd leida,» nendib mees. «Lühiajalisi otsi olen teinud, aga ametlikku, stabiilset tööd – seda pole. Praegu oleksin nõus juba mis tahes tööd tegema.»

Tuleks luua
rehabilitatsioonikeskused

«Mul on tunne, et minuvanuseid inimesi ei püüa Eestis mitte keegi tõsiselt tööturule tagasi tuua,» tõdes Tatjana kurvalt. «Minu elukutse on maailmas nõutud ja ma plaanin tõsiselt alustada tööotsinguid mõnes teises Euroopa Liidu riigis.»

«Püüdsime tänasel üritusel kõnelda sellest, mida peaks tegema töötu ise,» ütles Repnau. «Mida aga peavad tegema need, kes tegelevad töötute probleemiga – esmajoones looma n-ö rehabilitatsioonikeskused. Seal tegeleksid pikaajaliste töötutega spetsialistid – sotsioloogid, psühholoogid jt. Inimesed ei peaks kaotama tööharjumust ega -distsipliini,» rõhutas ta. «Mida kauem inimene võõrdub kell pool kaheksa ärkamast, poole üheksaks tööle ilmumast ja kaheksa tundi töötamast, seda keerulisem on tal hiljem normaalse elu juurde naasta.

Muidugi on niisuguste keskuste organiseerimiseks vaja raha. Ilma riigi abita linn pikaajalise töötuse probleemiga toime ei tule.»

Mis eriala inimesed otsivad tööd?

Töötute hulgas, kes on Tallinna ja Harjumaa töötukassas arvel, võib kõige sagedamini kohata endisi spetsialiste (20%), teenindussfääri töötajaid ja müüjaid (18%), lihttöölisi (17%), keskastme spetsialiste (10%), juhtivtöötajaid (10%), seadeldiste ja masinate operaatoreid (9%), kontoritöötajaid (9%).

Kõige rohkem pakutakse tööd spetsialistidele (24%), teenindussfääri töötajatele ja müüjatele (22%), keskastme spetsialistidele (12%), seadeldiste ja masinate operaatoritele (12%).

Kõige kõrgem «konkurss» on Harjumaal kõrgema astme juhtide või ametnike kohtadele: 23 inimest ühe tööpakkumise peale. Ühele kõrgema kategooria spetsialisti ametikohale pürib 17 inimest. Sama seis on ka lihttööliste osas.

Kõige vähem on kandidaate seadeldiste ja masinate operaatori kohale (üheksa inimest) ja põllumajandusse või kalatööstusesse (kaheksa inimest kohale).