«Lagunevad ja eluohtlikud ühiselamud tuleb muuta väiksematele vähekindlustatud peredele mõeldud mugavateks eluasemeteks,» ütles abilinnapea Eha Võrk.
Linnavalitsus esitas volikogule endiste ühiselamute elamisväärseks muutmise programmi. Eelmised elamuehitusprogrammid olid Võrgu sõnul suunatud pigem suurtele leibkondadele, linnale vajalikele töötajatele ja noortele peredele, ent samas moodustavad linnalt üüripinda taotlevatest leibkondadest ligikaudu 85% väikesed, ühe-kaheliikmelised leibkonnad. «Uue programmiga tahame anda neilegi soliidse eluaseme, korrastades halvas olukorras olevad elamud ja parandades linnapilti,» mainis abilinnapea.
Linnale kuulub 12 ühiselamut, mis kõik on kasutuses sotsiaal- ja munitsipaalelamutena. Vähemalt neli neist – Maleva 18, Akadeemia tee 48, Sõpruse pst 5 ja pool Vilde tee 90-st – on teistest halvemas seisukorras ja vajavad tõsiseid investeeringuid. Kõige hullemas olukorras on Maleva 18 ühiselamu.
Eluohtliku asemel uus maja
Hoonele ekspertiisi koostanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ inseneri Viljar Krünbergi sõnul pole selles majas ligi 39 aasta jooksul suuremat remonti tehtud. «Seitsme-kaheksa aasta eest jäi hoone keskkütteta ja sellest ajast üldkasutatavaid ruume, asustamata tube ja keldrit ei köeta,» selgitas Krünberg. «Üürnikud kütavad oma tube elektriga ja niigi eluohtlik elektrisüsteem on seetõttu üle koormatud. Elamus on puhkenud korduvalt tulekahjud, milles on saanud kannatada kandetalad ja laepaneelid. Veevarustus ja kanalisatsioon hoones ei toimi, seinad on niisked ja katus laseb läbi.»
Programmi järgi läheb Maleva 18 ohtlik ühiselamu järgmisel aastal lammutamisele ja selle asemele ehitatakse uus. Ehituse ajal majutatakse elanikud mujale. Teised ühiselamud on kavas korda teha ja luua sinna sama head tingimused, kui on linna teistes munitsipaalelamutes. «Nii saavad korraliku eluaseme paljud vähekindlustatud linnaelanikud, kes vajavad väikest eluruumi,» lausus Võrk.
Kavas ka välistoetuse taotlus
Võrk tõdes, et Tallinnas on väga palju peresid, kes vajavad eluaseme muretsemisel kohaliku omavalitsuse abi, ning tulenevalt majanduskriisist on abivajajaid üha juurde tulnud. «Sotsiaalselt vähekindlustatud inimeste eluasemeprobleemi aitab lahendada kättesaadava üüriga korterite rajamine,» nentis Võrk.
Programmiga arvestatakse järgnevate aastate eelarvete koostamisel, samuti on kavas kaasata välisrahastust. Võrgu sõnul on linn teinud riigile ettepaneku Euroopa Liidu struktuurivahendite dokumentide täiendamiseks, et saaks taotleda välistoetust ka ühiselamute rekonstrueerimiseks. «Seni pole positiivset vastust tulnud, kuid kavas on ettepanekuid kindlasti korrata,» mainis ta.
Korda tehakse üle poole tuhande eluruumi
• Kordatehtavates ühiselamutes on kokku 506 tuba.
• Eelmiste elamuehitusprogrammide «5000 eluaset Tallinnasse» ja «Tallinna teine elamuehitusprogramm» käigus lahendas linn ligi 3500 sundüürniku eluasemeprobleemi.
• 1. oktoobri seisuga on munitsipaaleluruumide taotlejaid 1237 ja sotsiaaleluruumi taotlejaid 400.
• Millised mugavused ühiselamute elanikke ees ootavad, selgub edaspidise töö käigus. Seni linna loodud munitsipaalkorterites on olemas köögimööbel, pliit, külmik ja õhupuhastaja, dušinurk, valamu, WC-pott ja põrandaküte pesuruumis. Majade ümbrus on haljastatud, seal on uued mänguväljakud ja parkimisplatsid.
