• Linna kaks korda aastas tehtavad uuringud hakkavad jälgima koolide sisekliimat. Kevadeks luuakse õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele sõltumatu ja anonüümne keskus, kust koolivägivalla puhul abi saada.

Kevadeks valmiv linna Koolirahu programm loob sõltumatu ja anonüümse keskuse, kust koolivägivalla puhul abi küsida. «Suurepärane, kui koolivägivallaga võitlemine ei jää vaid jutu tasemele, vaid midagi ka päriselt ära tehakse,» leiab Pääsküla gümnaasiumi direktor Leena Arras. «Tegelikult algab turvaline kool koolist enesest ja lastevanematest. Aga kool vajab tõepoolest ka tuge väljastpoolt, et turvameetmed oleks kindlamad.»

Hiljutise uuringu järgi tunnistas 70% Tallinna õpilastest, et nende koolis esineb kiusamist. «Võimalikult kiire ja efektiivne teemaga tegelemine on hädavajalik, sest iga viies Tallinna õpilane kannatab koolikiusamise all iga päev,» lausus abilinnapea Yana Toom, kelle sõnul on ühiskonnas tervikuna probleemiks see, et lapsi õpetatakse konkureerima, mitte koostööd tegema. «Hinnatakse seda, kuidas õpilane teisele ära paneb, mitte seda, kui hooliv ta on. Kui ka õpilasel mõni jama tuleb, siis ei ole tal kellelegi toetada, sest kaaslane on ju konkurent. Tahaks ka sellist olukorda parandada.»

Toomi sõnul luuakse programmi raames koolikonfliktide lahendamiseks spetsiaalne eetikakoda. «See oleks kooli- ja linnasüsteemi väline sõltumatutest ekspertidest koosnev asutus, kuhu saaks oma muredega pöörduda pedagoogid, vanemad ja õpilased, kui kool ei saa olukorraga hakkama,» rääkis Toom.

Lisaks koolitatakse koolirahu eetikakojaga suhtlemiseks igast koolist välja kontaktisik, kes oskaks märgata, kui koolis midagi hullu toimumas on. «Kool ise otsustab, kes kontaktisikuks saab,» selgitas Toom. «See võiks olla keegi, keda lapsed usaldavad. Ta oskaks ise nõustada ja saaks iga hetk nõukojalt abi küsida.»

Eetikakoda otsiks lahendusi, et ära hoida ka koolitulistamisi, mitte ainult õpetada, kuidas tulistamise puhul käituda. «Koolipsühholoogi pädevus pole madal, ent paljude haridus on jäänud lihtsalt aastakümnete taha,» nentis Toom.

Mitmed riigid, näiteks Soome, Rootsi, Austria, Inglismaa, USA, on juba sarnased eetikakeskused loonud. Need aitavad parendada kooli sisemist õhkkonda ja muuta seda turvalisemaks.

Koolitused juhtkonnale

Eetikakojas hakkab tööle kuus asjatundlikku inimest, lisaks vajadusel veel juristid, psühholoogid jne.

Lisaks peaks koolirahu programm pakkuma koolijuhtidele kriisijuhtimise alaseid koolitusi ja nõustamist, analüüsima tüüpilisi vigu, mida koolijuhid kriisiolukordades teevad, tutvustama maailma parimaid praktikaid ja aitama koostada koolijuhtidel turvalise kooli arengukava.

Kaks korda aastas hakkavad monitooringud selgitama, kui turvalised on Tallinna koolid.

«Need annavad aimu, milline on koolide sisekliima ja mis seal tegelikult toimub,» ütles Toom. «Praegu selgus uuringust, justkui poleks vene koolide õpilased nii vägivaldsed kui eesti koolide omad. Uuriks, kas see ongi tõesti nii, või on see, mida eestlased vägivallaks peavad, venelaste jaoks tühiasi.»

Nõustajad noortekeskustesse

«Monitooringu puhul saab ehk kaasa lüüa õpilasesindus, kes koolis toimuvat teraselt jälgib ja tihti õpetajatest paremini õpilaste vahel toimuvast informeeritud on,» pakkus Arras.

Monitooringud selgitavad ka, milline on tugispetsialistide töökoormus kriisiolukordadega tegelemisel praegu ja milliseks võib see kujuneda 3-10 aasta pärast. «Praegu on koolides probleemid nii kõurikute kui ka oivikutega, kuid ainult viis protsenti neist läheb koolipsühholoogi juurde muret kurtma,» lausus Toom. «Koolipsühholoogid on üle koormatud ja ei suuda nagunii probleeme lahendada.» Seepärast peaks edaspidi noortekeskustesse tekkima mures laste jaoks nõustamisvõimalused, kuhu nad saavad pöörduda ilma klassikaaslaste silme alla sattumata.

Linn töötab välja ka aastani 2014 kestva koolirahu strateegia. Seal on kirjas, milline peab olema kriisiabisüsteem koolikonfliktide tõkestamiseks, kui palju maksab ühe riskiõpilase abistamine ja palju kulub raha, et kõikides koolides koolirahuni jõuda.

Toomi sõnul ei ole Koolirahu programm sama, mida veavad Eesti noorsootöö keskus ja lastekaitse liit, vaid Tallinna enda ettevõtmine. «Arendame programmi ühe reana kodurahu programmist,» selgitas Toom. «Kuna Kodurahu on juba olemas, tundus ka Koolirahu loogilise nimetusena.»