Rohkem kui poolte linlaste arvates pakub Tallinn piisavalt võimalusi vaba aega veeta, kuid linlased igatsevad juurde uusi spaasid ja ujulaid.

«Tallinn pakub ühtekokku ligi 600 avalikku teenust, mistõttu on oluline teada saada linlase rahulolu eri teenuste osas,» ütles sotsioloog Liina Kilemit, kommenteerides linnaelanike küsitlust, mida linn tellib juba alates 2003. aastast. «Kuna teenuseid on palju, on ka uuring temaatiliselt kirju nagu pühademuna ning sisaldab eri teemasid alates heakorrast kuni vaba aja veetmise võimalusteni. Kui vaadata kogu uuringut aastate lõikes, siis kõige rohkem teeb rõõmu elanike tunnustav suhtumine uute mänguväljakute ja terviseradade rajamisse, kindlasti on siin oma osa ka hiljuti valminud Haabersti rannapromenaadil. Ka hinnang kõnni- ja sõiduteede olukorrale on püsinud aastate vältel kõrge.»

Ühistransport puhtam

Kilemiti sõnul on linnaelanikud enim rahul linna heakorraga. Kõige kõrgemalt hindavad tallinlased haljasalade ja parkide seisundit ning prügi koristamist ja prügikastide olemasolu (rahul oma linnaosas koguni 89%). Häid hinnanguid saavad ka pealinna rannaalad, mänguväljakud ja ühistransport.

Ligikaudu 4/5 elanikest on rahul ka elamute ja muude hoonete välisilme, magistraaltänavate, haljasalade ja parkide olukorra ning tänavate ja teeäärte puhtusega.

Poole võrra on vähenenud nende reisijate arv, kes nurisevad ühissõidukite puhtuse üle.

«Et sõidukid on puhtamad, selle taga on suuresti sotsiaalsete töökohtade loomine,» rääkis Kilemit. «Linn on sotsiaalsete töökohtade loomise kasutegurit uurinud mitme küsitluse kaudu. Need uuringud kinnitavad, et sotsiaalsetel töökohtadel töötavad pesijad ja koristajad on aidanud busse varasemast oluliselt puhtamana hoida. Oluline roll on ka reisisaatjatel.»

Kahe aasta taguse uuringuga võrreldes on vähemaks jäänud sõiduvahendite kasutajaid ja tulnud juurde neid, kes liiklevad Tallinnas jala. Jalgsi läheb praegu tööle või kooli rohkem kui kümnendik linlasi, enim kesklinna elanikke.

Linlaste kõige tavalisemaks liikumisviisiks on ühistransport, mida iga päev kasutab 55% elanikke. Üle viiendiku linlastest arvab, et ühistransport on muutunud paremaks. Eelkõige on muutust paremuse poole märganud kesklinna ja Lasnamäe elanikud.

Enam kui poolte pealinlaste arvates on Tallinnas piisavalt spordivõimalusi ja tervisespordi- või rahvaterviseüritusi, millest on osa võtnud iga kümnes.

Kolmandik tallinlasi, eelkõige Põhja-Tallinna ja Lasnamäe elanikud, igatsevad kodu lähedale ka ujulat. Mustamäe ja Põhja-Tallinna elanikud eelistavad spaa-tüüpi vee- ja tervisekeskusi.

Vähemalt kord nädalas tegeleb spordiga üle kolmandiku tallinlastest. Linnaositi on kõige enam tervisesportlasi Pirital ja Kristiines. Kõige rohkem on linlaste seas ujujaid ja kepikõndijaid.

Ligi neli viiendikku tallinlastest peab oma kodulinna külalislahkeks. Külalislahkust hinnates nähakse kõige paremas valguses Tallinna ühistransporti, mis on 85% linlaste arvates piisavalt kättesaadav. Siinseid teenindajaid peab sõbralikuks ja abivalmiks 3/4 tallinlastest.

Umbes 2/3 vastajatest on arvamusel, et Tallinna teenindus on kiire ja sujuv, linlased abivalmid ja sõbralikud, linnas ringi liikumine lihtne ning info kättesaadavus ja teavitamine piisavalt hea. Mõnevõrra vähem ollakse rahul teenindajate võõrkeelteoskusega – seda peab piisavaks 57% tallinlastest.

Linnakantselei tellitud uuringu sihtrühmaks olid vähemalt 15-aastased tallinlased. Uuringufirma Saar Poll viis elanike küsitluse läbi silmast silma intervjuu vormis, vastajad valiti välja proportsionaalse juhuvalimi meetodil. 10.-30. novembrini vastas küsimustikule 1513 inimest.

Igas kandis oma probleemid

«Loomulikult on eri linnaosades probleemid erinevad,» tõdes Kilemit. «Oma linnaosaga on kõige rohkem rahul roheliste piirkondadena tuntud Pirita ja Nõmme elanikud, kõige vähem Lasnamäe ja Kristiine vastajad.»

Haljasalade ja parkide valdkonda hindavad kõige kriitilisemalt Lasnamäe elanikud, prügivedu Põhja-Tallinna inimesed. Kesklinlastel napib enda meelest tervisespordi ja liikumisvõimalusi. Tänavate talihooldus valmistab enim muret Kristiine linnaosa elanikele.

Mureküsimusena märgitakse veel kesklinna parkimisvõimalusi ja üldist lemmikloomade pidamise kultuuri. Linlased leiavad, et õhk on siiski puhtamaks läinud, sest tolmust õhku peeti tunamullu suuremaks probleemiks kui nüüdses uuringus. Rohkem soovivad elanikud näha ka liikumisvõimalusi erivajadustega inimestele.

Majanduskriis mõjutab juba pooli peresid

Võrreldes 2007. aastaga on toimetulekuraskusi kogenud leibkondade osakaal Tallinnas tõusnud. «Mureküsimused peegeldavad ehedalt riigi üldist majandusolukorda,» tõdes Kilemit. Kui kolme aasta eest oli raskustega kokku puutunud 28% leibkondadest, siis tänavu juba pooled linnaperedest.

Igal kolmandal leibkonnal napib raha hädavajalikeks suuremateks väljaminekuteks ja igal seitsmendal leibkonnal pole sageli piisavalt raha kommunaalteenuste eest tasumiseks. Ligi kümnendikul peredest pole aga sageli piisavalt raha toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks. Eestlastest on selliseid probleemide kogenud 36%, muude rahvuste esindajatest aga koguni 65%.