«E-valimiste puhul tekib küsimus, kas need on üldse usaldusväärsed ja kontrollitavad. Minu hinnangul on see ebaselge,» ütles vandeadvokaat Jüri Sirel.

Sireli kinnitusel ei saa e-valimisi ja tavavalimisi pidada ühetaolisteks, sest hääletussedeliga valimise korral on tagatud hääletamise usaldusväärsus ja kontrollitavus, e-hääletamise puhul on usaldusväärsus ja kontrollitavus aga ebaselged.

«Ainuüksi sellest tuleb selgelt välja, et põhiseadust on riivatud,» lausus Sirel. «Valimispäeval hääletades ei ole võimalik oma häält muuta, küll aga on võimalik seda muuta siis, kui hääletad elektrooniliselt. Agitatsioon on keelatud, kuid e-hääletuse ajal see keelatud ei ole. Kui muidu politsei sekkub häälte ostmisse, siis e-hääletuse puhul see ei kehti.»

Sireli sõnul on hääletussedeliga hääletamise ja e-hääletamise puhul valimisseaduses seega märgatavad erinevused.

«Õiguslik regulatsioon on täiesti erinev, sest tavahääletus on seaduses täpselt paika pandud, e-hääletusel jäävad paljud küsimused lahtiseks,» tõdes ta. «Täielikult puudub regulatsioon selle kohta, kuidas valija peab valides käituma. Inimene võib olla joobes või mis iganes seisundis oma hääle andmisel.»

Linnade liidu juhatuse esimees ja Tallinna abilinnapea Taavi Aas lisas, et e-hääletamise ajal võib internetis näha vilkumas paljusid valimisreklaame. «Ilmselt me ei kujutaks ette, et minnes valimiskabiini, oleks see täidetud erakondade valimisreklaamiga,» ütles Aas. «See on seadusega välistatud, e-hääletuse puhul aga lubatud.»

Valimisreklaam otse kabiinis?

Sirel avaldas rahulolematust sellega, et e-hääletamise tehnilise poole eest vastutab hääletaja. «See tekitab väga suure turvariski, sest valija ise ei ole piisavalt tark, et IT-küsimusi lahendada,» märkis ta. «Kui riik annab meile meetme, näiteks e-valimise, siis ta peab enne veenduma, et see töötab, mitte et seda hakatakse meie peal alles katsetama.»

Aasa sõnul on paljud inimesed arvanud, et kuna pangatoiminguid on internetis turvaline teha, siis võib ju internetis ka valida. «Kuid internetipanga toimingust jääb mõlemale poole jälg, valimistest ei jää,» selgitas Aas.

E-valimistega seotud probleemide pärast kavatseb Tallinna linnavolikogu esitada riigikohtule taotluse omavalitsuste valimiste seadusest e-hääletuse sätte kehtetuks tunnistamist.

Eelmisel nädalal esitas ka Eesti e-valimisi põhjalikult uurinud OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste amet (ODIHR) vabariigi valimiskomisjonile 13 soovitust, mida tuleks e-valimiste juures kindlasti muuta.

Näiteks hämmastas neid asjaolu, et puudub regulatsioon, kuidas saaks e-hääletust üldse tühistada, kui peaksid esile kerkima probleemid.

Samuti imestasid Euroopa eksperdid selle üle, et valimiskomisjonis pole tööl oma IT-spetsialisti, ning et vastavas meeskonnas ei peetud tähtsaks oma toimingute detailset kirjapanekut ega tõstatatud mingeid kriitilisi küsimusi.

Vaatlejad märkisid ka, et kuigi valimiskomisjon testis e-hääletuse riist- ja tarkvara, tekkis samas küsimus, miks jäid testitulemused vaid asjaosaliste endi teada. Väga oluliseks probleemiks pidasid vaatlejad aga asjaolu, et e-hääletuse projektijuht pääseb pidevalt serverile ligi. Nii võib süsteemi sattuda viirus või pahavara. Sisuliselt soovitab OSCE hääletuse projektijuhil arvutist eemale hoida, et too valimiste ajal n-ö hooldust ei teeks ega arvutisüsteemi ei näpiks.

Euroopa eksperdid võtsid tõsiselt ka Paavo Pihelgase hoiatusi, et arvutid võivad tõepoolest olla viirusesse nakatunud, mistõttu on vaja luua vajalik tuvastusskeemi. Vaatlejad pidasid tähtsaks, et kaasataks organisatsioone, kes e-hääletusel erapooletult silma pealt hoiaks.

Advokaat Jüri Sireli sõnul tuleb e-hääletuse puhul kaevata vabariigi valimiskomisjonile ja pärast seda jääb üle veel ainult üks instants – riigikohus. «Kui muidu läbitakse neli astet, siis e-valimiste puhul on võimalik kaevata vaid kaks astet,» mainis ta.

Riigikohtusse pöördumise puhul on Sireli sõnul ka e-hääletuse kaebetähtaja alguse kindlakstegemine keeruline, sest valimiskomisjonid ei tee erinevalt hääletamissedelitega hääletamisest kirjalikke otsuseid, mida saaks selgelt vaidlustada. «Selle asemel tehakse vaid toiminguid, milliste tegemise aeg ei ole selgelt tuvastatav,» rääkis Sirel. E-hääletamisega seonduvalt riigikohtusse esitatud kaebustest ei saanud ükski sisulisi lahendusi, need kõik jäid rahuldamata n-ö menetlusõiguslikel põhjustel.

Häälega manipuleerimisest ei saa keegi teada

Aas lisas, et protseduurilistel põhjustel lükati kohtus tagasi kõik pöördumised peale Paavo Pihelgase oma. «Paavo Pihelgase kaebuse lükkas kohus tagasi põhjusega, et Pihelgas teadis enda eksperimendi käigus toimunud häälega manipuleerimisest, mistõttu ei rikutud ka tema valijaõigust,» ütles Aas. «Samas räägib riigikohus, et häälega manipuleerimine toimus. Pihelgas tõestas, et e-hääletamise usaldusväärsus on pandud 100% valija kanda.»

Kohtusse saab Sireli kinnitusel oma õiguste rikkumise kaebusega pöörduda iga inimene ise, kuid ka siin on probleemid. «Mina hääletasin samamoodi elektrooniliselt ja sain vastuse, et olen hääletanud,» rääkis Sirel. «Ometi ei saa ma mingil moel teada, kas mu häälega on manipuleeritud või mitte. Kohtu jaoks aga tuleb tõendada, et häälega on manipuleeritud – kuidas inimene üldse saab seda tõendada?»