Kernu vallas juba kümme aastat nii vallavalitsuses kui ka volikogus kohalikke probleeme lahanud Ants Ploompuu ütleb, et nii pingelist eelarveperioodi kui paaril viimasel aastal, ta varasemast ei mäleta.

«Kõiki kulutusi on tulnud koomale tõmmata, aga eriti raske südamega oleme kärpinud sotsiaaltoetusi, näiteks koolitoetusi,» rääkis Karnu vallavalitsuse liige Ploompuu. «Varem oli meil õpilaste toetuste ring päris lai, kuid nüüd oleme pidanud kokku hoidma isegi nende huviringis osalemise pealt. Meie valla elanike rahaline seis on aga väga erinev ja kõik pered omast taskust huviringide osalust kinni maksta ei jõua. Nii võib aga mõnigi noor talent avastamata jääda!»

Kernu tõstis maamaksu maksimumini

Ploompuu sõnul olid eelarvekärped tingitud eelkõige valdade ühe põhilise tuluallika, üksikisiku tulumaksu vähenemisest. «Suure hoobi andis ka riigipoolne omavalitsustele laekuva tulumaksuprotsendi vähenemine,» lausus ta. «Kõige esmavajalikuga toimetulemiseks oli vald sunnitud maksimeerima isegi maamaksu. Riik on küll agar valdadele kohustusi juurde lisama, kuid rahalist katet selleks ei taga, pigem vastupidi.»

Juba praegu on selge, et kui rakendub valitsusliidu kava kaotada maamaks ja alandada taas üksikisiku tulumaksuprotsenti, tabavad linnu ja valdu paratamatult veelgi suuremad kärped.

Eelarvekärped on sundinud raskeid otsuseid tegema ka mitmeid väikevaldu. Mõniste vald teatas vallalehe vahendusel, et kõik kulud on viidud miinimumini. «Kärbitud on valla eelarvest sotsiaaltoetusteks ja hooldajatoetusteks makstavaid summasid,» märkisid volikogu esimees Kaino Zilmer ja vallavanem Merlika Niidumaa, kelle sõnul ei saa vald planeerida inventari ostmist ega investeeringuid – peaasi on lihtsalt ellujäämine. «Oluline on, et saaks makstud küte, elekter ja muu esmavajalik,» tõdesid nad. «Poole võrra kerkis aastaks 2011 ka lasteaiatasu.»

Riik võttis valdade raha endale

Ka Puurmanni vallavanem Rauno Kuus tõdeb vallalehes, et inimeste ebakindlus homse päeva ees suureneb ja töötute read pikenevad. «Riik on sirutanud käe ka kohalike omavalitsuste taskusse,» ütleb Kuus. «Linnadele ja valdadele eraldatavaid toetusi (toetusfond, sotsiaaltoetuste ja teehoiurahad) on kärbitud. Näiteks kohalike teede jaoks sai Puurmanni vald juba 2009. aastal ligi poole võrra vähem raha kui 2008. aastal.»

Koos paljude teiste valdade-linnadega oli sotsiaalkulutusi ja lastetoetusi sunnitud kärpima ka Kohila vald, kus sünnitoetused ja koolimineku toetused vähenesid mullu poole võrra. Volikogu eelarvekomisjoni esimees Andrus Saare on intervjuus Postimehele tunnistanud, et eelarve koostamine oli vaevaline ja raske nii emotsionaalselt kui ka sisuliselt. «Et eelarve tasakaalu saada, on tulnud vastu võtta väga palju raskeid otsuseid. Paraku ei saa olla kindel, et nende kärbetega piirdutakse. Kui majanduslik olukord riigis halveneb, seisab vald veelgi raskemate valikute ees.»

Finantsnõuniku Piret Puuni selgitusel on raskete eelarvekärbete põhjusteks nii tasandusfondi kärped kui ka tulumaksuosa vähendamine. «Tasandusfondi eraldised on vähenenud 5,8 miljoni krooni võrra, teederaha 2,8 miljoni krooni võrra ning staadioni investeeringutoetuse viimane osa, 1 miljon krooni jääb samuti saamata. Omavalitsustele ülekantava tulumaksu osa on vähenenud 11,93 protsendilt 11,4-le.»

Maaomavalitsuste liidu esimees Jüri Landberg avaldas lootust, et valitsuse ja omavalitsusliitude tänavused läbirääkimised tulevad edukamad kui mullused – siis ei soostunud riik taastama ei omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksuprotsendi osa ega masueelse tasandusfondi suurust.

«Lootus sureb muidugi viimasena,» nentis Landberg. «Kuid miks peaks Eesti riik jäämagi kehvemaks kui tema naabrid? Leedu suutis masuajal omavalitsuste tulubaasi ja riigipoolsed eraldised säilitada, Rootsi ja Soome sel raskel perioodil mitte ainult et ei kärpinud, vaid tõstsid omavalitsuse tulubaasi.» Läbirääkimiste teine voor on ees jaanipäeva paiku.

Kuressaare kaotas ranitsatoetuse, Pärnu ja Viljandi vähendasid sünnitoetust

Riigikontrolli hinnangul on viimasel kahel aastal, 2009–2010 tulud vähenenud 90% Eesti omavalitsustel, mis on enamikku valdu sundinud kärpima ka sotsiaaltoetusi ja kultuuri. Näiteks vähendasid mullu mitmekordselt sünnitoetusi Pärnu ja Viljandi linn. Veebruaris lõpetas Kuressaare linn ranitsatoetuse maksmise. Linnapea Urve Tiidus põhjendas toetuste kokkutõmbamist meediale just eelarveprobleemidega ja vähenenud maksulaekumistega.