Juhtimisdisaini gurud tulevad Tallinna hindama, milline on parim disaini konkurentsis kasutav ettevõte, linlased saavad aga hiigelkaardil vanalinna paremaks muuta.

Tänavune Disainiöö leiab aset koos Euroopa Innovatsioonifestivaliga IF… ning kestab 16.-25. septembrini. Selle raames toimub Rotermanni kvartalis Dominik Lejmani videoinstallatsioon Plural Aesthetics of a Risk-based Society. «Poola kunstnik Lejman on filminud langevarjureid, kes moodustavad oma kehadega gooti katedraali,» lausus Disainiöö pressiesindaja Piret Potisepp, «selle kujutis projitseeritakse tänavale.»

Koostöös valgusfestivaliga saab linnatänavatel näha Valgusmaania guerilla aktsiooni. «22. septembril kell 21.30 saavad huvilised koguneda Rotermanni kvartalisse, neile antakse kätte valgustid, millega mööda linna ringi käia,» rääkis Potisepp. «Inimesed saavad käes olevate tuledega valitud objekte valgustada, et näha, kuidas valgustus näiteks hooneid muudab.»

Tudengid muudavad maailma

Tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatakse 16. septembril innovatsiooni- ja disaininäitus Uutmoodi. «Kunagi varem pole kokku kogutud parimaid uuendusi läbi aegade, mida Eesti disainerid on välja mõelnud,» ütles Potisepp. «Nüüd näeb ühes kohas menukaks osutunud leivaautot nõukogude ajast, Jaanus Orgusaare kokkupandavat lauda «Münchausen» ja Standardi kodukontori mööblit.»

Bussiterminalis üllatab möödujaid Austria graafilise disaini väljapanek.Vabaduse väljak saab aga 19. septembril 40 m2 suuruse vanalinna kaardi ehk Gulliver Mapi. 50 cm kõrgustel poodiumidel paiknev kaart on tükeldatud Tallinna vanalinna eri tsoonideks. «Kaart on sotsiaalse disaini ettevõtmine,» märkis Potisepp. «Möödujad saavad kaarditükkide vahel liikuda ja kaarti etteantud märgisüsteemi abil vanalinna kohta käivate ettepanekute ja soovidega täiendada Disainiöö lõppedes analüüsitakse ettepanekuid ning võrreldakse neid tegelikkusega.» Kaart on arvamustele avatud kella 9-21.

Rotermanni kaubamaja esimesel korrusel demonstreeritakse projekti Cities For All –Tallinn For All lõpptulemusi. «Viisime selle läbi eri kõrgkoolide tudengitega ning ühe kõrgkooliga Prantsusmaalt,» rääkis disainerite liidu esinaine Ilona Gurjanova. «Tudengitest moodustati töörühmad, kuhu kuulusid ka puuetega inimesed ja füsioterapeudid ning mida juhendasid välismaa professorid-mentorid. Ülesanne oli muuta linn inimestele ligipääsetavamaks. Tudengid alustasid nii, et käisid linna peal erinevate inimrühmadega ning filmisid ja pildistasid üles takistusi, mis ette sattusid. Nüüd on valmis esimesed lahendused, mida žüriile ja näitusel avalikkusele esitletakse.»

Ühistranspordi info selgemaks

Graafilise disaini tudengid mõtlesid projekti raames, kuidas muuta ühistranspordi infosüsteemid loetavamaks ja kaugelt nähtavamaks. «Näiteks üritasid nad vähendada ühistranspordis valitsevat visuaalset müra, mis on seal eri toonides ja suurusega kleepsude tõttu tekkinud,» selgitas Gurjanova. «Nad on ühtlustanud märgiseid kõigile arusaadavateks ikoonideks. Sellised igapäevased asjad puudutavad igat inimest, ei pea olema eriline disainihuviline, et näitusele tulla.»

Lisaks sellele, et uuendatud infosüsteemid on näitusel väljas, edastati ettepanekud ka transpordiametile, kes võttis ette nende ellurakendamise.

Traditsiooniliselt on Disainiöö kavas moeetendused. Näiteks Eesti-Läti moešõu Moment ning Reet Ausi etendus. Festivali üks keskseid kohti on Kalasadamas asuv Eesti Disaini Maja, kus saab näha ja osta uuemat kohalikku disaini ning osaleda kohvik/klubi ettevõtmistes.

Disainiööl raames toimuvad mitmed konverentsid-töötoad. InnoEstonia 2011 konverents keskendub innovatsioonile hariduses, Services of Tomorrow – What’s Next? aga teenusedisainile. «Sel aastal pühendubki Disainiöö rohkem mittemateriaalse disaini tutvustamisele, nagu teenusedisain, «disain kõigile» mõtlemine ja disainiprotsesside juhtimine,» rääkis Gurjanova. «Tootmine on üha rohkem Aasiasse kolinud ja seetõttu on läänemaailma disain hakanud viimase nelja-viie aasta jooksul rohkem tegelema muude valdkondadega kui tarbeesemete tootmine. Disaini rakendatakse ka juhtimises ja protsessides.»

Buto tantsija Rotermannis

Rotermanni elevaatorihoonesse on kutsutud Malaisia traditsioonilise Buto tantsu esitaja. «Tema moodsast tantsust, joogast ja idamaistest filosoofiatest kantud etendus peaks aimu andma, kuidas kujundada meelelahutusteenuseid ehk siis arendada teenusedisaini,» lausus Potisepp.

Disainiööle paneb Kumus väärika punkti Design Management Europe auhinna nominentide näitus ja auhinnagala. «Tegemist on disainimaailma Oscarite jagamisega, ja see on Tallinnale suur au,» nentis Potisepp. «Juulis valis rahvusvaheline žürii välja viisteist Euroopas ettevõtet, kes kasutavad disaini konkurentsieelise saavutamiseks. Nominentide seas on ka kaks Eesti firmat.»

Gala tõttu sõidavad üle maailma Tallinnasse kokku parimad juhtimisdisaini gurud. Potisepa sõnul jäävad nad siia veidi kauemaks, käivad ekskursioonidel ja külastavad ettevõtteid.

Auhinnale kandideerinute töid saab vaadata 16.-22. septembrini Rotermanni kvartalis ning finalistide töid 23.-25. septembrini kumus.

Eanik üritusi on tasuta, lähemat infot ja disainiöö kava leiab internetiaadressil www.disainioo.ee

Kõigiga arvestamine toob raha sisse

• Disainiöö keskendub ka sotsiaalsele disainile. «Sotsiaalne disain tähendab, et disainiprotsessidesse kaasatakse järjest rohkem tarbijat,» selgitas disainerite liidu esinaine Ilona Gurjanova. «Toodet ei disainita kusagil stuudio nelja seina vahel, selle asemel minnakse kasutaja juurde toodet testima ja selle kohta inimese arvamust küsima. Jälgitakse kasutaja tegutsemisharjumusi ning toode või teenus luuakse siis vastavalt nendele. Kaasatus võib tähendada ka seda, et disainiprotsessi kaasatakse töötuid, vange või puuetega inimesi, et pakkuda nii tööhõivet.»

• Põhjamaade disainiorganisatsioonid ja õppeasutused võitlevad selle eest, et mitte anda enne kätte teatud erialade diplomeid, kui pole läbitud kõiki arvestava disaini kursused. Näiteks Norra on vastu võtnud seadused ja täiendanud ehituseeskirju nii, et eramajadeski peavad inimesed saama uksest sisse sõita ratastooliga. Samuti peavad aknad olema sellisel kõrgusel, et inimene näeks aknast ka istudes. «Keegi ei tee selliseid asju ekstra puuetega inimestele,» ütles Gurjanova. «Kui midagi puuetega inimestele tehakse, peab see sobima kõigile. See ongi «Disain kõigile» mõtteviis. Kaldteed, eskalaatorid ja automaatselt avanevad uksed on ju esialgu disainitud puuetega inimestele mõeldes, kuid neid kasutavad kõik.»

• Barcelonas töötas disainer linnavalitsuses ja tulemus oli see, et 90% linna tänavatest on ligipääsetavad kõigile inimestele. Muu hulgas olid motivaatoriks seal toimunud olümpia- ja paraolümpiamängud. Tänu muudatustele hakkas pärast mänge linna külastama rohkem turiste. Gurjanova sõnul toob «Disain kõigile» põhimõte otseselt raha sisse: «Praegu toimub arenenud riikides elanikkonna vananemine, samas on need eakad inimesed ka jõukad. Seega tasub muuta eakate reisimine turismi elavdamise nimel mugavamaks.»