Nii Keila linna kui ka Märjamaa inimesed saavad igal nädalal tasuta oma postkasti omavalitsuse üllitatava nädalalehe, oma rahaga väljaantav ajaleht on enamikul omavalitsustel.

Olgugi et Keila linn on asunud agaralt suhtlema nii Facebooki kui ka foorumi kaudu, peab linnavalitsus traditsioonilise paberlehe säilitamist ülioluliseks. «Lugejate küsitlused on näidanud, et 70-80% linnaelanikest saab linna kohta teavet peaasjalikult just Keila lehest,» rääkis Keila linnapea Tanel Mõistus. «Muidugi on tänasel päeval lehe kõrval üha olulisemaks suhtlusvahendajaks saamas internet ja sotsiaalmeedia, kuid paberlehte need asendada ei suuda.

Nädalas korra ilmuv Keila Leht pole mitte ainult hea uudisteallikas, vaid mis veelgi tähtsam – linnavõimul on võimalus oma otsuste tagamaid ka operatiivselt selgitada ja keerukaid küsimusi linlastele mõistetavaks muuta.»

Keila linnavolikogu asutas oma linna lehe 2007. aastal sihtasutusena linnaelanike informeerimiseks linnas toimuvast ja linnavalitsuse ametliku info edastamiseks. «Linnaelanike infomaht jääks oluliselt väiksemaks, kui lehte ei ilmuks,» nentis linnapea. «Päris palju on juba sellist infot, mille avalikustamist nõuab seadus või hea tava, näiteks planeeringute teated, majanduslike huvide deklaratsioonid, arengukavade tutvustused jm ametkondlik teave. Kui leht ilmuks harvem, pikeneksid ka menetlustoimingute, näiteks detailplaneeringute menetlemise tähtajad.»

Ka Keila linnavalitsuse pressiesindaja Valdur Vachti hinnangul on kord nädalas ilmumine linnalehele kõige parem. «See kehtib nii lehelugejate kui ka lehetegijate kohta,» sõnas Vacht. «Inimesed teavad, et Keila Leht ilmub kindlalt igal reedel, ja teavad sedagi, et saavad sealt kätte nädala linnauudised. Nädalane intervall on paras aeg ka lehe tegijaile, sest võimaldab uudised operatiivsust kaotamata lugejaini tuua. Kahe nädala tagant ilmuva lehe puhul unustab inimene juba ära, millal see järgmine leht õigupoolest postkasti peaks jõudma.»

Kogukonnavaim internetis

Keila Leht on Keila linna nädalaleht, mis jõuab tasuta kõigi linnaelanike postkasti. Ka naaberomavalitsuste elanikel on võimalik Keila Lehte koju tellida.

Küberruum võib paberlehtede levikut koguni soodustada, leiab kohaliku elu sündmusi ja tegijaid kajastava portaali eestielu.ee looja Tanel Saar-mann.

«Igas linnas, igas vallas, igas külas on oma kangelased, kelle väärtus kohalikus elus on tunduvalt suurem kui paljudel üleriigilistel meediastaaridel,» põhjendas Saar-mann portaali loomist. «Valla- ja linnalehtedes on palju sellist materjali, mis väärib laiemat kajastamist. On sündmusi, arvamusi ja teemasid, mis kindlasti pakuvad huvi ka väljaspool konkreetset kogukonda. Julgen väita, et ajakirjandusliku taseme poolest on meie valla- ja linnalehed kohati võrreldavad suuremate ja palju ressursirohkemate maakonnalehtedega. Seda enam, et oma omavalitsuse leht kipub olema esimene, mille inimene kätte võtab ja huviga läbi loeb.»

Idee luua Eesti omavalitsuslehti ühendav portaal sai teoks mullu sügisel. «Tänaseks on portaaliga liitunud omavalitsuste arv kahekordistunud,» rääkis Saarmann. «Kui mullu võis meie portaali kaudu lugeda 60 linna- või vallalehte, siis nüüd, septembris, juba loodetavasti 130. Mõne omavalitsusega läbirääkimised veel käivad. Oleme arvet pidanud ka lugejate üle, neid on nädalas üle 70 000. See on kaugelt rohkem, kui mullu oktoobris alustades loota julgesime.»

Saarmanni hinnangul liigub omavalitsuslehtede ilmumine tõusjoones üle Eesti. «Vaadates omavalitsuste väljaandeid, võib rõõmuga tõdeda, et aastatega on mõneleheküljelistest valla infobülletäänidest kasvanud arvestatavad väljaanded. Kuid küllap teavad kauaaegsed vallalehtede toimetajad seda paremini kui mina.»

Märjamaa ajalehed omavahel ei konkureeri

Senises tempos jätkab ilmumist ka Eesti suurima valla Märjamaa leht. «Sellist küsimust pole küll kunagi volikogus tekkinud, et meie lehe arvelt tuleks hakata kokku hoidma,» rääkis Märjamaa Nädalalehe toimetaja 1996. aastast Reet Saar. «Märjamaa vallavolikogu pole kordagi ette pannud küsimust omavalitsuslehe sulgemisest või ilmumissageduse vähendamisest. Toimetajal on ka lehe sisu üle otsustamisel täielik vabadus, ma ise olen küll vahel lasknud mõnd keerulisemat teemat käsitleva artikli asjatundjal üle vaadata, et faktid saaksid täpsed.»

Märjamaa vallas ilmub omavalitsusleht juba aastast 1991. Kui ühinesid kolm omavalitsust – Märjamaa alev, rõngasvald Märjamaa vald ja Loodna vald, sai väljaandest piirkonna ühine nädalaleht. «Tookord tegime ka väikese uuringu, mis näitas, et inimeste peamine infoallikas kohaliku eluga kurssi saamisel on just omavalitsusleht, mida loetakse ja ka usaldatakse,» sõnas Saar. Algul neljaleheküljelise lehe maht on nüüd kaheksa lehekülge.

Kuigi Raplas ilmub ka maakonnaleht Nädaline, Saar seda dubleerimiseks ei pea. «Vallalehe plussiks on, et käsitleme inimestele kodulähedasi teemasid ja anname teada, mis just meie piirkonnas toimub,» mainis ta. «Püüame jagada teavet noortele ja vanadele, majandus- ja kultuuriinimestele. Praegu on meie väljaanne rohkem infoleht, kus pikemaid analüüsivaid kirjutisi võiks ehk rohkemgi olla. Konkurentsist maakonnalehega võib rääkida vaid mõne reklaami osas, mis meil on sõbralikumate hindadega kui eralehes.»

Kuigi Saar teeb aktiivset kaastööd ka maakonnalehele, on ta siiski jäänud vallalehe patrioodiks: «Võidakse küll öelda, et oled valla palgal ja seega seotud, kuid tunnen, et olen nii rohkem elu ja inimeste keskel ning teabele lähema kui suures toimetusemajas.»