"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Keskajal sai saunast armunud paaride salajane kohtumispaik (0)
16. oktoober 2011
Keskaegne pilt: üle puust vanni on asetatud lai laud söögi- ja joogikraamiga, samas vannis istuvad kõrvuti isand ja daam ning lasevad toidul hea maitsta.

Kui Ameerika indiaanlaste rahvakombed räägivad imettegevast telgist, kus kuumadele kividele vett visati, tekk üle pea tõmmati ja tekkinud soojast aurust mõnu tunti, siis Euroopa põhjarahvaste saunakultuur on arenenud juba tuhandeid aastaid.

Eestlastele oli saun koht, kus tihtipeale sünnitati lapsi ja ravitseti haigusi. «Sauna leil vöttas keik seiksed sandid olemised inimese ihust välja ja tegi inimese kõvaks ja terveks,» teadis Kaarma kihelkonna rahvas. Sõna «saun» kirjapanduna esineb aga esimest korda 13. sajandil seoses Jõelähtme kihelkonna Saunja külaga.

Tallinn andis saunu rendile juba keskajal

Tallinna saunadest räägivad ürikud alates 14. sajandist, kuigi neid asutusi tegutses linnas juba sajand varem. 1310. aastal mainitakse sauna Toompea all Nunne tänava juures (praegune aadress Nunne 4), mida on kutsutud Väikeseks saunaks või Stockeri saunaks. Saun tegutses seal paar sajandit, viimane teade selle asutuse kohta on aastast 1604. Keskaegsed saunad kuulusid linnale, kes neid saunapidajale välja rentis.

Lisaks avalikele saunadele, kus teenuste eest tuli tasuda, oli oma saun peaaegu iga eramaja, kloostri ja hospidali juures. Tallinna saunade embleemiks oli vahukauss, mille kohal saunaviht ja kibu. Keskajal oli moes segasaun ning saunamees täitis ka habemeajaja ja kirurgi ülesandeid.

Ka Sauna tänav on oma nime saanud seal tegutsenud saunast. 1329. aastal lisandus saun Oleviste kiriku juures, 1364 praeguse Sauna tänava majade 6 ja 8 kohal.

1387. aastast pärineb teade Bolemani saunast, mil sama nimega raehärra, elukutselt habemeajaja, loovutas selle raele tingimusel, et linna vaesed saaksid neljapäeviti sauna tasuta kasutada.

Sauna ja tema omaniku tähtsust näitab seegi, et uut ja võimsat suurtükitorni Kiek in de Köki mainitakse esmakordselt 1475. aastal kui lihtsalt uut torni Bolemani sauna taga. Saunana oli nimetatud hoone (Rüütli 20) kasutusel veel 1550. aastal.

Keskaegsed saunad asusid linnasüdamest eemal, võimalikult lähedal linnamüürile ja vallikraavile. Selline asukoht võimaldas pesuveel voolata linnamüüri taha vallikraavi ning lühendas ka veevedajate jalavaeva puhta vee juurdetoomisel. Avalikke saunu ei lubatud südalinna ehitada ka tuleohu tõttu.

Saun kui armunute
kohtumispaik

Keskaegseis saunades käidi nii söömas-joomas kui ka äriasju ajamas ning armsamaga kohtamas. Pesuruumis olid mehed ja naised häbenemata koos. Nii võib keskaegseilt piltidelt näha, kuidas üle puust vanni on asetatud lai laud söögi- ja joogikraamiga, samas vannis istuvad kõrvuti isand ja daam ning lasevad toidul hea maitsta.

Ainult vaimulikel ei olnud lubatud avalikke saunu külastada. Mõistetav on ka nende kriitika avalike saunade aadressil. 1597. aastal kirjeldab superintendent Sagittarius, et ta näinud, kuidas naised ja neiud, «kelle ees muidu müts maha võetakse», läinud ihualasti ja isegi rätti ette sidumata sauna, kuhu neile peagi lõbusad sellid järgnenud. Superintendent lisas nördinult, et «siin linnas ei karistata kedagi abielurikkumise, hooratöö ega liiderlikkuse eest». Seekord oli küll tegemist erasaunaga.

Ühissauna tava Tallinnas kestis vähemalt 18. sajandini. Aprillis 1782 avaldatud ülevenemaalises politseimääruses öeldakse, et avalikes saunades peavad meestele ja naistele olema eraldi osakonnad omaette ustega, millel vastavad sildid. Meeste saunas peavad olema ainult meesteenijad, naiste omas naisteenijad. Igale «mees- isikule üle seitsme aasta vanuses» on keelatud käia naiste saunas ja vastupidi. Ilmselt on seda korraldust eiratud, sest veel 15. veebruaril 1807 tehti eeslinna politseikomissarile ülesandeks hoolt kanda, et mehed ja naised koos avalikes saunades ei käiks. Süüdlasi ähvardas trahv.

Samm tänapäevase avaliku sauna suunas

Tänase Tallinna vanim saun on Vana-Kalamajas asuv Kalma saun, mis ehitati spetsiaalselt saunahooneks arhitekt Aleksandr Labovski projekti järgi 1928. aastal. Paar aastat tagasi tähistas Kalma saun oma 80. sünnipäeva.

1920. aastate esimesel poolel tegutsesid Tallinnas avalikud saunad näiteks Müürivahe 30, Vana-Kalamaja 20, Maakri 17 ja 18, Suur-Kompassi 40, Tartu mnt 65, Polgu 5, Shubbe 4 (Kompasna linaosas), Olga 3, Pärnu mnt 27, Veerenni 13.

Valdeku tänava saun ehitati 1931. aastal. Projekti autor oli arhitekt Robert Natus. Saun oli moodne, seal olid avarad ravi-, sealhulgas mudavannid. Saun töötas algul neli päeva nädalas, neljapäeviti oli külastajaiks «peenem publik» ja siis olid pingid kaetud linaga. Reedel, laupäeval ja pühapäeval oli saun avatud lihtinimestele ning istuda tuli paljal puupingil.

O/Ü Silikaadi saun Pärnu maanteel avas uksed 1938. aasta märtsis. Hoone arhitekt oli Fr. Wendach. Saun projekteeriti 50 inimesele. Oli ka neli numbrisauna (vannituba), rooma saun ja aurukapp. Saunas oli avar leiliruum lavaga, lisaks veel einelauaruum.

1970. aastatel tegutses üle linna kümme sauna. Hinnatud olid näiteks Kalamaja saun, Valdeku saun, Veerenni ja Tartu mnt saun. Raua (Gogoli) tänava saun oli lausa luksuslik. Juba 40ndate lõpul ja 50ndate algul olid seal kušetid, millele siis valge lina peale pandi ja pikutati.

Saunamees jooksis tänaval poolalasti

Veekandmise, kütmise ja pesemise kõrval lõikas saunamees juukseid, ajas habet ning sooritas lihtsamaid kirurgilisi protseduure: pani kuppe, tegi klistiiri, ravis haavandeid ja naha mädanikulisi haigusi.

Terariistade põhjustatud haavu ta ravida ei tohtinud. Aadrit lubati neil lasta 1696. aastani, mil asjakohane keeld fikseeriti Tallinna raeprotokollis. Tallinna saunameestel puudus oma tsunft, selli- ja meistrieksamil käidi Lübeckis.

Kuigi saunameeste teeneid tarvitati meelsasti, vaadati neile siiski ülevalt alla. Üheks põhjuseks on toodud, et neil olevat olnud komme joosta tänavail ringi oma töörõivais, s.o poolalasti, teiseks oli neil teatav kupeldaja kuulsus.

15. sajandi lõpul jõudis Tallinna müüride vahele kogu Euroopat haaranud süüfiliselaine ja raad käskis kõik avalikud saunad igaks juhuks ajutiselt sulgeda. Avalike saunade maine kannataski nakkusohu tõttu.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.