Maailma tuntuima teadusajakirja Science hiljutisest kultuuriuuringust selgus, et eestlased seavad võrreldes teiste maailma rahvastega endale kõige vähem käitumispiiranguid. Pealinn uuris, mida arvavad eestlaste väidetava suure vabameelsuse kohta mitmed tuntud inimesed.

Rootsis karistatakse suguhaiguste ravist kõrvalehoidjat

Meestearst Olev Poolamets

Eestlased on suhteliselt vabameelsed. Kui rääkida sellest, kas mõni rahvas on rohkem või vähem vabameelne, peab olema, keda võrrelda. Olen suhteliselt palju näinud seda, mis toimub Põhjamaades, ja võin öelda, et kuigi ka seal ollakse vabameelsed, on siiski valdkondi, kus järgitakse teatud traditsioone ja kirjutamata seadusi rohkem kui meil. Kui võtame näiteks seksuaalhariduse Rootsis, siis kuigi seksuaalsuhetes on seal üsna palju vabameelsust, kaasneb sellega alati vastutus. Vastutus oma tegude eest on teistsugune. Kui inimene tuleb suguhaigusega arsti vastuvõtule, siis uuritakse välja kõik tema sekspartnerid ja ravima hakatakse kõiki. Samuti on Rootsis võimalik karistada, kui inimene suguhaiguse ravist eemale hoiab. Samuti on väga jäigad reeglid selle kohta, mis vanuseni ei tohi laps üksi koju jääda. Kui Eestis oleks samad reeglid, siis oleks enamus lapsi juba lastekodus. Aga Rootsis lastekodusid ei olegi. Seesmise vastutuse süsteem on seal teistsugune.

Kui rääkida veel seksuaalharidusest, siis olin omal ajal tõsiselt hämmeldunud, kui sain teada, et soomlased teevad seksuaalkasvatust leerilaagrites. Saades teada tausta, ei ole seal midagi imestada – 80% soome noortest käib leeris. Ka kirik toimib seal demokraatlikul, mitte autori- taarsel alusel. Kirikus diskuteeritakse tõepoolest kõikvõimalikel teemadel, kaasa arvatud samasooliste abielud jms, üritades mõista, mitte hurjutada. Selline vabameelsus toimib eetilistel alustel, see ei kahjusta teisi inimesi.

Tallinn on Eesti mõistes suurlinn, ja nii nagu kunagi läksid Ameerikasse rahutumad ja ärksamad hinged, nii jõuavad ka siia inimesed, kes vajavad rohkem särinat. Selles mõttes võib Tallinna vabameelseks pidada küll. Ja eestlased on avatud rahvas.

Vulgaarsus mulle ei sobi

Volikogu liige Katrin Karisma

Mina leian sedamoodi, et eestlased on siiski võrdlemisi konservatiivne rahvas, kes hoiavad kinni tavadest ja traditsioonidest. Küll aga on eesti inimesed väga loovad, millest tuleneb ka vabameelne suhtumine eri asjadesse.

Üks tegelane, kes heas mõttes seostub vabameelsusega, on Pipi Pikksukk. Tema kasutas probleemidele lahenduse otsimisel loovust, julges piire ületada, aga oli sealjuures alati hooliv. Eks ma üritan endaski sedasama Pipit säilitada ja viimasel ajal olen teda endas üsna palju leidnud.

Kui vabameelsus on inimese juures reeglina meeldiv omadus, siis vulgaarsus, mis on vabameelsusest samm edasi, mulle kohe üldse ei sobi. Kust jookseb piir vabameelsuse ja vulgaarsuse vahel, seda otsustan kõhutunde järgi – kui miski asi on minu jaoks puht-eetiliselt vastuvõtmatu, siis ongi see juba vulgaarne. Kui tuua näidet, siis tihtipeale ületavad avalikus ruumis – teles, ka etendustes – kasutatavad ebatsensuursed sõnad minu jaoks hea maitse piiri. Siiski oleneb väga palju kontekstist ja mõni inimene võib kasutada peaaegu kogu leksikat, ilma et see kuidagi kõrva häiriks. See on sisemise intelligentsuse küsimus.

Meedia üritab iseseisvat mõtlemist maha tampida

Näitleja Merca

Oleme selles mõttes vabameelsed, et meil tõesti pole mingeid jäiku etiketi- või käitumisreegleid, mis sunniks mingites olukordades erilisele reserveeritusele.

Samas – mõni aasta tagasi oli mul jutuajamine ühe baskiga , kes väitis, et eestlased on üsna ksenofoobiline rahvus. Ma ütlesin, et pole ka midagi imestada – teil, baskidel, on ainult kaks naabrit, kes teid tunnustada ei taha. Samas Eestil on terve ajaloo jooksul olnud vist ainult üks naaber – Soome –, kes pole üritanud meile täie tallaga pähe astuda. Nii et pole vaja imestada eestlaste mõningase võõraviha üle.

Ühiskondlik arvamus on tegelikult eestlasele väga oluline ja see mõjutab ka inimese enda seisukohti. Ma olen ikka öelnud, et eestlastel on Saarepera Alma («Õnne 13») kompleks: «Pole küll minu asi öelda, aga…» See, mis teevad ja arvavad naabrid, loeb ehk liigagi palju – eestlastes on küll välist vabameelsust, aga sisemiselt ollakse siiski üsna konservatiivsed.

Mis on minu jaoks vabameelsuse kontekstis hästi oluline – käitumine peab olema kooskõlas iseseisva mõtlemisega. Paraku üritab seesama ühiskondlik suhtumine, ette kirjutatud ja kirjutamata dogmad ning niisamuti meedia iseseisvat mõtlemist maatasa tampida, sest ajupestud inimesi on lihtne manipuleerida.