"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Botaanikaaed jagab juubeli puhul perepäeval taimesaladusi (0)
27. november 2011
Botaanikaaia praegused staažikamad töötajad aia vanima palmi juures. Sõnajalgadest piiluvad Helle Tikerja ja Eevi Siibak, puu jämedust mõõdavad Else Liventaal ja Siiri Liiv.

Pirnipuu viljub paremini, kui tüvesse nael lüüa, ja tomatitaim on nii edev, et parema saagi saamiseks tuleb teda jõuluehetega kaunistada.

Botaanikaaed tähistab sel nädalal 50. sünnipäeva. Kirevaid seiku oma igapäevatöö minevikust ja olevikust nõustusid jagama botaanikaaia kauaaegsemad töötajad, kes on seal ametis 1970ndate algusest.

Botaanikaaia võimsaim ja vanim puu on sama vana kui botaanikaaia esimene direktor Arnold Pukk ehk 81 aasta vanune. Selle kanaari datlipalmi pani hilisema direktori isa kasvama Arnoldi sünni puhul 1930. aastal. Nüüd on datlipalm see puu, mis botaanikaaia palmimajale iseloomuliku kuju annab. «Vanas majas kasvas palm kogu aeg katusest läbi,» ütles troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Eevi Siibak. «Katus läks katki ja sinna pandi kile peale. Kilest on palmil lihtne läbi kasvada, sest ta on hästi tugev.»

«Palm jäi paigale, kui vana palmimaja lammutati,» lisas vanemaednik Else Liventaal. «Uus maja ehitati ümber puu.»

Aegsasti taimi koguma

Otsus botaanikaaia rajamiseks tehti 1956. aastal ja see valmis 1961. aastal teaduste akadeemia uurimisinstituudina, mitte külalistele avatud teadmistekeskusena. «Aga juba enne seda hakkasid inimesed, kes botaanikaaiast unistasid, korjama taimi eraaedadest, teistest botaanikaaedadest ja loodusest,» rääkis Liventaal. «Siis sai käia ekspeditsioonidel mööda Venemaa avarusi. Just tänu pikaajalisele kogumisele ning Kaukaasia, Kesk-Aasia ja Kaug-Ida taimedele on meil praegu kollektsioon, mis paneb imestama välismaalasi Uus-Meremaalt Kanadani välja.»

«Taimede arvult ja nende valiku poolest oli meie botaanikaaed juba kümme aastat pärast avamist väga hinnatud,» lisas Siibak.

Esimene päev algas häbenedes

Liventaalil on tema esimene tööpäev selgelt meeles. «Olin äsja keskkooli lõpetanud ja tahtsin kangesti tööle minna. Tulin siis botaanikaaeda ja otsisin ust, kust sisse pääseb. Tegemist oli endise perekond Pätside teenijatemajaga. Käisin maja seina äärt mööda edasi-tagasi. Ühe aknalaua peal istusid kolm noort meest – Andres Tarand, Jüri Martin ja Priit Pärn – ja laulsid siivutut laulu. Täpselt ei mäleta, mis laul see oli, aga et olin 18-aastane ja väga häbelik, läksin kaugemale, et ma seda laulu enam ei kuuleks.»

Troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna aednik Helle Tikerja omakorda meenutas, et tema esimesel tööpäeval haukusid botaanikaaia õuel mitmed ketikoerad. Põhjuseks see, et aeg-ajalt kippusid inimesed botaanikaaia tara lõhkuma ja õuel sigadusi korraldama. Seetõttu pidid töötajad valvsad olema ning teine kord juhtus seetõttu ka naljakaid seiku. Liventaalil on sõna otseses mõttes värvikalt meeles juhtum äärmiselt korrektse dendroloogiasektori juhataja Aleks Paiveliga. «Ühel hommikul läks Paivel kõiki oma kollektsioone üle vaatama,» jutustas Liventaal. «Korraga nägi ta jahmatusega, et keegi võõras on rododendronite peenrasse püsti pannud oranžpunase Poola telgi. Vanasti olid nii värvilised ainult Poola telgid. Paivel läks telgiomanikku korrale kutsuma. Siis tuli aga välja, et nädalavahetusel oli õide puhkenud Jaapani rododendroni põõsas, mis oli oranžpunaseid õisi nii tihedalt täis, et peenar jättis telgi mulje.»

Roosid aprilli alguses

Keskkonnahariduse osakonna juhataja Siiri Liiv tunnistas, et ebameeldivaid olukordi on siiski aeg-ajalt ette tulnud. «Taimi on varastatud igalt poolt, nii kasvuhoonetest kui ka avamaalt,» rääkis ta. «Kümmekond aastat tagasi koukisime ühe napsise Soome proua käekotist välja kaktuse koos juurtega.»

Botaanikaaia külastajad on tulnud töötajaid ka õpetama. «15-20 aastat tagasi aprilli lõpus käratas mulle keegi võhik, et mujal juba kõik roosid õitsevad, miks teil ei õitse,» rääkis Liventaal. «Ma ei suutnudki talle selgeks teha, et Eestis ei pea roosid aprilli lõpus õitsema. Külastaja jäi enesele kindlaks.»

Siibaki sõnul käivad botaanikaaias enamasti siiski inimesed, keda loodus tõesti huvitab. «Nad on ikka teistsugused kui need, kes linna haljasaladelt kõik minema viivad,» kinnitas Siibak. «Arvestades seda, kui palju inimesi siin vabalt ringi käib, pole asi sugugi hull. Ülekaalus on meeldivad juhtumid, kus isa seletab lastele pühendunult taimede saladusi.»

Saladused, mida kogenud spetsialistid ise taimedega ümberkäimisest teavad, võivad olla üpriski ebatavalised.

Väike karmus teeb head

«Inimesed arvavad, et taimedega peab ainult õrnalt ringi käima,» rääkis Siibak. «Vahel tuleb aga üsna julm olla. Tagasilõikamised ja juurte vähendamised panevad mõnedel juhtudel taime hoopis paremini kasvama. Taim võtab ellujäämiseks ja õitsemiseks jõu kokku. Toataim on nagu lemmikloom, tema eest tuleb hoolitseda, kuid tal ei tohi lasta üle pea kasvada. Ja taimedega tuleb rääkida. See ei pea olema nii, et lähen ütlen kõva häälega «Tere hommikust ja kuidas läheb». Taimedega võib ka mõttes rääkida ja talle kaasa elada. Mõnikord kurdavad inimesed, et taimel on see või teine viga, siis annan nõu, kuidas käituda. Kui aga nõuannete järgi talitamine ei aita, soovitan inimestel viia oma taim akna juurde ja talle öelda: «Õues on külm talv. Tahad sinna minna?» Ähvardage taime natuke, see kohe aitab. Paar korda on inimesed tagasi tulnud ja kiitnud, et ähvardasid ja see aitaski.»

Liventaal meenutas ka muid nõkse. «Vanarahva tarkus ütleb, et kui pirnipuu ei hakka kandma, siis tuleb sellesse nael lüüa,» rääkis peaaednik. «See on tõsi, nael tüves paneb puu õitsema ja kandma. Samas võib taimedega ka paremini käituda. Tomatitaim on näiteks üsna edev tegelane. Kui tomatile kevadel jõuluehted külge riputada, hakkab ta väga hästi õitsema ja vilja kandma.»

Botaanikaaia sünnipäeva üritused

• 3. detsembril toimub botaanikaaias perepäev ekskursioonide, päkapikkude ja jõulukaartide meisterdamise ning taimevaatlustega mikroskoobi alla. Perede vahel loositakse välja Tallink Spa perepääsmeid ja bussiekskursiooni Tallinn City Tour perekomplekte. Lastele jagab maiustusi Mesikäpp

• 4. detsembril avab botaanikaaed uksed kõigile oma endistele töötajatele. Toimuvad ekskursioonid.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.