Praeguse Statoili juures pole keegi varem väljakaevamisi teinud ning seetõttu ootavad avastamist hästi säilinud sadamarajatised, laevavrakid ja kadunud kabel.

Hiljuti kehtestas linn linnahalli ümbritseva ala detailplaneeringu. Enne paiga uueks linnasüdameks kujundamist tuleb seal aga kindlasti teha arheoloogilisi väljakaevamisi, sest kas või uue raekoja krunt on uute ajalooteadmiste saamiseks tõeline meepütt.

Linnaarheoloog Toomas Tamla sõnul jääb planeeringualale rammus 13. sajandini ulatuv kultuurkiht, kus arheoloogid pole kunagi tööd teinud. «Me ei tea seniajani täpselt, kus asus keskajal Tallinna merepiir, oli see praeguse Statoili juures või jäi rohkem vanalinna või mere poole,» ütles Tamla. «Keskaegse Tallinna sadama kohta teame samuti väga vähe, nii et kaevandamised annaksid põnevaid ja vajalikke teadmisi. Kuna alal pole 19. ja isegi mitte 20. sajandil olnud kapitaalsemaid ehitisi, võib arvata, et varasem kultuurkiht on seal suhteliselt hästi säilinud.»

Kuna 13.-15. sajandini laius suurel osal alast meri, usub Tamla, et sealt võib leida isegi laevavrakke. «Russowi kroonikas on küllalt viiteid, kuidas tormituuled sadamas laevu puruks peksid,» lausus ta. «Loomulikult ootavad avastamist endised sadamarajatised nagu sillad ja muulid. Pole võimatu, et leitakse jälgi ka sadamakabelist, mida on kujutatud Matthäus Meriani 16. ja 17. sajandi vahetuse gravüüril.»

Kultuuriväärtuste amet tellis kahel eelmisel suvel uue raekoja krundile proovikaevamised. Arheoloogid kaevasid väljaku kultuurikatla poolsesse serva ühe ja linnahalli poolsesse serva kaks auku. Selgus, et kultuurkiht on alal keskmiselt kolme meetri paksune, ja kui meetripaksused 19.-20. sajandi täite- ja tasanduskihid ekskavaatoriga eemaldada, tuleb edasi kaevata käsitsi, sest alumistes, umbes kahe meetri paksustes kihtides leidub palju põnevat. Ala on arheoloogiamälestisena kaitse all.

Edukad proovikaevamised – 549 uut leidu endisaegse sadama kohta

Kokku kaevasid arheoloogid linnahalli kandis kolmest prooviaugust välja 549 leidu. «Tegu on esimeste arheoloogiliselt dokumenteeritud andmetega Tallinna kesk- ja varauusaegse sadamaala kohta,» ütles linnaarheoloog Toomas Tamla. «Samuti linna mereäärse piirkonna kujunemise kohta. Proovikaevamistel leidsime 17.-18. sajandi hoonete vundamente ja keldreid. Ühe arvatavasti 17. sajandini mere ääres seisnud maja keldrist leidsime trepijäänused, väga hästi säilinud ukse koos piitade ja lävepakuga ning puidust põranda. Leidsime ka 17. sajandi esimesest poolest pärineva haruldase ahjukahlite kollektsiooni (pildil) ning maalingutega portselan- ja fajanssnõusid. Lisaks suurtest raudkividest ja vertikaalselt maasse rammitud palkidest kaldakindlustuse, mis pärineb tõenäoliselt 17. sajandist.»