"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
MAAILM TUNNUSTAB: Tasuta ühistransport tegi Tallinna kuulsaks (0)
02. aprill 2012

Brüsselis nõutakse juba Tallinna eeskujul tasuta ühistranspordi kehtestamist. «Millal jõuab tasuta ühistransport Šveitsi?» küsib ka Berni ajaleht Blick.

Uudis Tallinnas tasuta ühistranspordist äratas elavat huvi Ameerikast Austraaliani, Euroopast rääkimata.

Prantsuse ajalehe Le Figaro veebiväljaande juures kommenteeris uudist üks lugeja: «Kesklinnas on tasuta wifi, tasuta transport, imekaunid naised, maitsev toit, kena arhitektuur, kuumad ööklubid – tahaksin emigreeruda Eestisse.»

Kui osa veebiväljaandeid piirdus mõnerealise uudisnupuga, siis mitmed ajalehed avaldasid pikemaid artikleid, milles küsiti otse – millal meie saame tasuta ühistranspordi?

Šveitsis samad plaanid

Berni ajaleht Blick pealkirjastas oma pikema loo just nii: «Millal jõuab tasuta ühistransport Šveitsi?» Ajaleht toonitab, et rahvaküsitlusel toetas rõhuv enamus prii sõitu ning tulevast aastast saab Tallinnast esimene Euroopa Liidu pealinn, kus linlastel pole vaja bussis ja trammis sõites piletit osta. «Tasuta transport läheb maksma 20 miljonit eurot ja raha selleks saadakse linnale kuuluvate transpordiettevõtete restruktureerimisest,» kirjutab Blick. «Formaalselt peab tasuta transpordile ülemineku heaks kiitma linnavolikogu, mille enamus on lubanud rahva tahet austada.»

Ajaleht meenutab, et ka Šveitsis on prii bussisõit teemaks olnud. 2009. aastal saksakeelsete šveitslaste seas korraldatud küsitlus andis 51-protsendilise enamuse tasuta sõidu pooldajatele.

St. Gallenis aga toimub veel tänavu uus küsitlus, kus pannakse hääletusele noorsotside ettepanek anda tasuta sõidu õigus alla 25-aastastele noortele ja toetada niiviisi noori peresid.

Itaalia kiidab keskkonnasõbralikkust

Itaalia üks suuremaid ajalehti Corriere della Sera rõhutas Tallinna julge sammu juures just selle keskkonnasõbralikkust. Itaalias katsetas prii sõitu 1970. aastatel Bologna, kuid rahast piisas vaid kolmeks aastaks. Samas meenutavad linlased hea sõnaga liiklusummikute vähenemist ning saaste- ja mürataseme langust.

Ajaleht märgib, et maailma suurlinnadest pakuvad osaliselt tasuta ühistransporti Sydney, Melbourne, Calgary, Seattle ja Portland.

Austraalias avaldas uudise Tallinna kohta liikumine «Austraalia vajab tasuta ühistransporti», seda vahendasid ka mitmed USA, Saksamaa ja teiste suurriikide meediaväljaanded. Tallinna tasuta transpordist ei saanud mööda vaadata sellisedki meediahiiud nagu BBC, AFP ja DPA. Näiteks viimane märgib, et tänu uuendusele jääb tipptunnil tänavatele rohkem ruumi ja sellest võidavad kõige enam just väikese sissetulekuga pered.

Tasuta transporti propageeriv Rootsi organisatsioon Planka.nu aga tunnustas eelmisel kuul Tallinna juba ainuüksi küsitluse korraldamise eest. «Me loodame, et Tallinnast saab üks rohelisemaid linnu Euroopas,» märkis Planka.nu pressiesindaja Anna Nygård. Organisatsiooni liikmed usuvad, et nagu tänavad, nii peaks ka ühistransport olema kõigile tasuta ja maksurahast finantseeritav.

Tallinn näitab soovi areneda

Genfi äriuudiste portaal gbnews.ch suhtub meie algatusse positiivselt ning nimetab Tallinna Euroopa teenäitajaks.

Autor rõhutab, et enamuses Euroopa linnade piletitulud ei kata kulusid ning Tallinn pole selles suhtes erand. «Tallinn otsustas ühistransporti täielikult ise rahastada ning andis sellega selge signaali, et soovib areneda ja linlaste elukvaliteeti parandada,» kirjutab väljaanne.

Brüsseli Metro pealkirjastas oma esikülje loo «Tallinn, tasuta transpordi pealinn». Seegi väljaanne rõhutab linlaste suurt toetust linnapea Edgar Savisaare algatusele, ja meenutab, et Eesti on endine Nõukogude vabariik, mis astus Euroopa Liitu 2004. aastal ja eurotsooni alles 2011. aastal. Samas küsib leht, miks pole Brüssel sama suutnud.

Tööpartei väljaandes PTB aga lausa nõuab partei Brüsseli organisatsiooni juht Benjamin Pestieau linnalt Tallinna eeskuju järgimist. «Kuidas on see võimalik riigis, kus SKT ühe inimese kohta on kaks korda väiksem kui Belgias, kuid seda ei suuda Brüsseli regioon, mis on rikkuselt Euroopa kolmas piirkond?» küsib Pestieau. Ta meenutab, et ka Belgias on arutatud tasuta ühistranspordi võimalikkust.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.