"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Vana üürimaja taastaja: soovin, et vanaisa kodu kestaks põlvest põlve (0)
16. aprill 2012
Majaomanik Väino Vaheri (vasakul) ja objektijuht Alo Peebo koos tegutsemine tõi linna ühe paremini restaureeritud hoone preemia. Kolmekorruseline maja sai uuendatud keldrist pööninguni nii, et senise pesukuivatusruumi asemele valmisid

Auhinna võitnud Poska 9 maja omanik Väino Vaher ütleb, et soovib oma vanaisa ehitatud maja kunagi sama heas korras oma pojale pärandada.

«Kui ise koos isaga paarkümmend aastat tagasi maja vaatamas käisin, oli esimene mõte räämas hoone maha lammutada ja uus asemele ehitada,» rääkis majaomanik Väino Vaher tänaseks eeskujulikult taastatud Kadriorus asuvat üürimaja tutvustades. «Siis saime tuttavaks siinsete muinsuskaitse eeskirjadega ja praegu on mul ainult hea meel, et see mõte katki jäi.»

Hoone taastamisel saigi Vaheri sõnul edaspidi peasihiks ajastutruudus. «Püüdsime kõike teha algsega autentselt,» ütles ta. «Et kohe sisse astudes oleks sama lõhn ja sama tunne!»

Stiilipuhas töö

Eriti ajastuhõnguline ongi maja koridor, kus säilinud endisaegne trepp, käsipuud ja metallpiirded. «Meile oli abiks põhjalik viimistlusuuring, mille abil avastasime ja taastasime trepikoja seinale ka omaaegsed kaunid trafarettmaalingud,» rääkis restaureerimise objektijuht Alo Peebo.

Seinte uuendamisel on kasutatud traditsioonilist lubi-
krohvi ja kriitvärvi ning eritehnikana lasuurset pintseltehnikat. Ka trepist üles astudes on ajastu hõng tuntavalt alles. «Esimese korruse korterites näiteks on säilitatud 30 mm paksused männipuust originaalsed põrandalauad,» rääkis Vaher. «Maja puiduosast saime rekonstrueerida 60 protsenti.»

Puit on kvaliteetne ja kuiv, peremehe vanaisa Ludwigi kodukandi metsast Ihasalust pärit.

Majalaen sai tagasi makstud

«Minu vanaisa noorus oli päris karm,» tõdes Vaher. «Isa suri ja ema saatis poisi linna tädi juurde, kes elas Vilmsi ja Poska tänava nurgal, kus tal oli väike kauplus. Oma krundi muretses vanaisa sinnakanti 1922. aastal. Võttis laenu, puidu lasi kodumetsast saagida ja kohale tuua ning maja Poska 9 sai 1932. aastal üürimajana valmis. Vanaisa jõudis veel ka täpselt laenu tagasi maksta, enne kui sõda algas ja vanaisa Rootsi põgenema pidi.

Ülejäänud elu elas vanaisa väga kitsastes oludes. Mäletan, et Kadriorgu maha jäänud maja oli talle suur asi ja meil sageli jutuks. Tulevikus ehk pärib selle minu praegu teismeline poeg. Kõik on ehitatud nii, et hoone 50 aastat ilma suurema remondita vastu peaks. Maja pole taastatud ju mitte rahategemiseks, vaid rohkem hobi ja nostalgia korras ning järgmisele põlvkonnale mõeldes.»

Nüüdisaegsed tehnosüsteemid

Vanade väärtuste hoidmise kõrval on maja saanud vägagi tänapäevase sisu. Keldrisse on vana pesuköögi asemele ehitatud lokaalne gaasikatel, akende puitraamides peitub moodne selektiivklaas.

«Maja soojapidavus on hea, kuu küttekulud ei tohiks tulla üle ühe euro ruutmeetri kohta,» sõnas Vaher. «Akende rekonstrueerimisel tuli meile appi linna kultuuriväärtuste amet, kes andis selleks ligi 4000 eurot toetust. Nii on kahel esimesel korrusel täiesti originaal- sed aknad, neid andis taastada, sest puit oli hea ja kuiv. Tulemus on suurepärane, energiasäästu poolest ei jää vanad aknad uutele alla.»

Peebo sõnul on selliseid Tallinna maja tüüpi keskse kivitrepikoda maju linnas ligi pool tuhat ja nende järele valitseb kinnisvaraturul üha suurem nõudlus. «Kartust, et inimesed tehtud tööd hinnata ei oskaks, pole,» nentis ta. «Inimestele lähevad vanad väärtused üha rohkem korda. Enam kui pooltesse korteritesse on juba üürilised leitud, suuremalt jaolt noored pered. Lastega peredele tuleb kasuks juba see, et maja on ehitatud kõiki tervisenõudeid silmas pidades ja siseruumides ei tohi ka suitsu teha.»

1931. aastal tuntud arhitekti Karl Tarvase projekteeritud kaheksa korteriga maja restaureerimistööd teostas mullu märtsist oktoobrini üks selle ala parimaid – Säästvad Ehituslahendused OÜ.

«Loodan, et taolised suurepäraselt restaureeritud hooned tõstavad väärtusliku arhitektuuripärandi kaitse ausse kogu linnas,» ütles abilinnapea Mihhail Kõlvart. «Usun siiralt, et linna kultuuriväärtuste ameti tunnustuse saanud majade restaureerijad ja nende töö pakuvad eeskuju ka teistele, kes ehk alles plaani peavad, mida vanade hoonetega ette võtta.»

 

Auhinnaks 6000 eurot

Nominente oli tänavusel konkursil koguni 31, nende seast tunnistati parimaks neli maja ja linnavalitsuse tänukirjaga märgiti ära seitse. Kolm miljööväärtuslikku maja ja üks ehitismälestis said preemiaks kokku 6000 eurot

Parimateks majadeks miljööaladel osutusid Vabaduse pst 88 Nõmmel, J. Poska 9 Kadriorus ja Lääne tee 30 Meriväljal. Preemia saanud ehitusmälestis oli kortermaja Tatari 21.

Vanalinnas leidsid seekord äramärkimist Suurgildi hoone Pikk 17, milles tegutseb ajaloomuuseum, ja Nunne 2/ Lai 2/ Pikk 1, mis korrastati äri- ja eluruumideks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.