Haabersti hooldusravikliinik saab praeguse rahastuse juures hooldusraviteenust pakkuda veel maksimaalselt poole novembrini, siis tuleks kliinik sulgeda ja personal palgata puhkusele saata, märkis Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Imbi Moks.

Eelmises Pealinnas kirjutasime, et suve hakul avatud Haabersti hooldusravikliinik ei saanud haigekassalt lubatud ulatuses lisalepinguid. Kliiniku edasine tegutsemine on küsimärgi all ka praegu.

«Praegu on lisalepingutega kaetud vaid kolmas kvartal – juuli, august ja september,» selgitas Moks.

Sealt edasi peab LTKH hooldusravi toime tulema piiratud summadega. Kui lisalepingud lõppevad, jääb kliinikule lepingumahtu selles ulatuses, mis oli enne uue maja avamist ehk vaid 24 voodikoha jaoks praeguse 63 asemel. «Puudu on 95 000 eurot. Kui me seda raha ei saa, siis on võimalik teenust osutada veel oktoobris ja ehk ka pool novembrit,» märkis Moks.

Haigekassa sogab vett

Samal ajal aga tagas haigekassa aasta lõpuni lepingud erakätes asuvale Hiiu ravikeskusele, kuigi haigekassal on õigus erasektorit rahastada alles siis, kui haiglavõrgu arengukava haiglad (HVA), kuhu kuulub ka LTKH, ei suuda teenust piisavas mahus katta.

Palusime kommentaari
Haabersti hooldusravikliiniku rahastamise kohta ka haigekassa nõukogu juhilt, sotsiaalminister Hanno Pevkurilt, kuid sotsiaalministeeriumi pressiesindaja soovitas pöörduda haigekassa poole.

Haigekassa väitis Pealinnale, et Hiiu ravikeskust ei ole LTKH-le eelistatud ning Haabersti hooldusravikliinikule on 90% ulatuses rahastamine aasta lõpuni tagatud.

«Selle aasta märtsis uurisime HVA haiglate võimsust pakkuda teenust teisel poolaastal, et vajadusel HVA haiglate lepinguid korrigeerida. LTKH edastas meile info, et 20 uut voodikohta valmivad suveks, ning küsis teiseks poolaastaks lisaraha,» vastas haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel haigekassa Harju osakonna juhi Ado Viigi asemel. «Mullu, kui planeerisime käesoleva aasta eelarvet, arvestasime, et voodikohti tuleb juurde ka LTKH-le. Neil oli 43 voodikohta. Meile teadaoleva info kohaselt pidi voodikohtade arv suurenema 63-le.»

«Siin on haigekassa küll numbrid segi ajanud,» tõdes Tallinna abilinnapea ja LTKH nõukogu esimees Merike Martinson. «LTKH taotles raha 39 lisakohale, mitte kahekümnele. Praeguseks haigekassalt saadud lisalepingutest ei jätku kindlasti aasta lõpuni.»

Pealinn osutas haigekassale, et too oli teinud «rehkendusvea», kuid haigekassa Harju osakonna juht Ado Viik jäi siiski kindlaks, et hooldusravikliinikule eraldatud rahaga on aasta lõpuni võimalik ära katta 58 voodit.

Ministri lubadus ei pea

Kuidas iganes ongi – kuna esimesed kolm kuud on hooldusravikliinik töötanud täisvõimsusel, mitte selle arvestusega, et nad peavad n-ö täismahust viis kohta kokku hoidma, on aasta lõpp segane ning senise lepingumahtude arvuga kindlasti detsembrini välja ei vea.

«Haabersti hooldusravikliinik on ehitatud Euroopa struktuurfondi rahaga, seega peab riik tagama teenuse,» ütles Martinson. «Ja kui Haabersti hooldusravikliinik 1. juunil avati, kinnitas minister Hanno Pevkur, et kliinik saab teenuse osutamiseks vajaliku raha.» Paraku ei pidanud see lubadus vett.

«Lisaks on haigla ise tohutult panustanud,» nentis Martinson. «Üldises meditsiini alarahastuse tingimustes, kus haiglate võimalused on äärmiselt piiratud, kasutas LTKH oma ressursse ning võttis laenu, et maja valmis ehitada. Personal on palgatud, kvaliteetsed ravivahendid ja –võimalused tagatud, hooldustase on suurepärane.»

LTKH juht Imbi Moks on siiski lootusrikas ja usub, et haigekassa leiab hooldusraviteenuseks vajaliku lisaraha.