«Esimest olulist seaduserikkumist laps niisama, ilma ässituse või enesetõestamise soovita korda ei saada,» tõdes munitsipaalpolitsei koolivalve vaneminspektor Märt Kõrgmaa. «Kui noor teeb esmakordselt midagi kriminaalset, siis raudkindlalt on seal taga seltskond.»

Kuigi noortekampade täpset arvu Tallinnas pole võimalik öelda, on teatud märke kuritegelike noorteseltskondade kasvust. «Ilmselt on neid kampu siiski rohkem kui mõni aeg tagasi,» ütles haridusameti koolivälise töö vanemspetsialist Urmas Sadam. «Eeskätt nooremaealiste – kuni 14-aastaste – hulgas on vandaalitsemiste, vägivallategude ja ka varguste hulk viimasel ajal sagenenud. Nad käivad mahajäänud hoonetes, ehitusplatsidel lõhkumas ja laamendamas, tihti kaasnevad sellega omavahelised tõuklemised ja kaklused. Kui võimalus tekib, võetakse alkoholist julgust.»

Sama kinnitas erinoorsoo-tööga tegeleva MTÜ Ruacrew juht Annegrete Johanson. «Noortejõukudesse satuvad üha nooremad lapsed, ka 10-11-aastased «hängijad» ei ole enam mingi haruldus,» tõdes ta. «Kambad ei ole kuhugi kadunud, võib-olla ainult ei ole nad päevasel ajal, kui inimesed põhiliselt liiguvad, nii nähtavad.»

Tallinnas on politsei statistika andmetel alaealiste väärtegude arv tänavu kaheksa kuuga võrreldes 2010. aasta sama ajaga kasvanud ligi tuhande juhu ehk tervelt neljandiku võrra.

Kui 2010. aastal registreeriti Tallinnas esimese kaheksa kuuga alaealiste väärtegusid 2776, siis 2012. aastal 3727.

40 purjus alaealist korraga politseis

Politseil ei ole kindlaid andmeid, kui palju Tallinnas praegu noortekampu on.

«Kampade arv on suhteline suurus, kuna ühest kambast võib õhtu jooksul kujuneda kaks-kolm või vastupidi,» märkis Põhja prefektuuri noorsooteenistuse kapten Vitali Matvejev.

Kuigi osa kampadesse kogunenud noorteseltskondadest tegeleb vaid süütu nn tšillimise ja hängimisega, ei saa kambas liikumist enamasti siiski positiivseks nimetada. «Tegu on enamasti siiski noortega, kes on koolis halvas kirjas ja tihtipeale üldse kooli ei jõua,» lausub Märt Kõrgmaa munitsipaalpolitseist. «Suurem osa neist suitsetab ja tarvitab alkoholi või muid sõltuvusttekitavaid aineid. Kõigele sellele lisanduvad õigusrikkumised – vargused, kampadevahelised vägivaldsed arveteõiendamised.»

Matvejevi hinnangul kujutab kambas hängimine ennekõike kaudset ohtu noorele endale. «Siin tuleb mängu psühholoogia. Kui üksi noor naljalt sigaretti või alkoholipudelit näppu ei võta, siis suuremas seltskonnas, kus õhutajad ees, võib see väga kergesti juhtuda. Näiteks ühel nädalavahetusel toodi ühekorraga jaoskonda nelikümmend purjus alaealist.»

Kuritegusid tehakse ühiselt

Kui enamasti ei ole noortekambad seotud kriminaalse tegevusega, on alaealiste kuritegevus siiski otseselt seotud kambasolemisega.

«Esimest olulist seaduserikkumist laps niisama, ilma ässituse või enesetõestamise soovita korda ei saada,» märkis Kõrgmaa. «Kui noor teeb esmakordselt midagi kriminaalset, siis raudkindlalt on seal taga seltskond.»

Tallinna laste turvakeskuse juht Priit Siig ütles, et suurem osa turvakeskusesse teenusele tulevaid sõltuvusega noori on vähem või rohkem kriminaalse taustaga. «Suur osa neist noortest, kes meie majja satuvad, on üht- või teistpidi millegi kuritegelikuga seotud ja politsei vaateväljas,» tõdes ta. «Ning noored teevad kriminaalseid tegusid reeglina kambas. Kui tüdrukud võib-olla lähevadki üksi või kahekesi poodi kosmeetikat või riideid varastama, siis seda, et teismeline ainuüksi enda tarbeks viinavargile läheb, ei juhtu.»

Ka narkokambad liikvel

Siig nentis, et valdava enamuse tänavaröövide taga, mida noored korraldavad, ei ole üks või kaks inimest, vaid suurem kamp. Tema sõnul satuvad kriminaalsele teele reeglina ikkagi lapsed katkistest peredest, kus üksikvanemal ei ole lapse jaoks aega või on ta leidnud uue elukaaslase ja lapse suhe tollega ei suju. Noor hakkab kodusviibimist vältima ja satub tänavale. Lumepall läheb veerema. Leitakse seltsi kampadest, sinna juurde kuulub ka suitsetamine, alkohol ja narkootikumid. «Kuna muud sissetulekut neil lastel pole, siis üritavad nad erinevatel moodustel raha hankida,» tõdes Siig. Enamasti valitakse ohvriks need, kellest jõud üle käib – pensionärid ja väiksemad lapsed. Poest varastatakse pigem alkoholi kui süüa.

Paljud kambad on seotud ka narkoturundusega. «Sellised liiguvad koolide ümbruses – sest nüüd enam niisama lihtsalt kooli sisse ei pääse – ja müüvad uimasteid või üritavad neid lastele n-ö pähe määrida,» rääkis Siig. «Samas puudub sellise tegevuse kohta ametlik statistika ja seda on ka väga raske teha, sest kui midagi juhtub, siis tihti koolid varjavad probleeme maine säilitamise huvides.»

Politsei sõnul Tallinnas organiseeritud noortebandesid ei ole, ent laste turvakeskuse juht pole päris sama meelt. «Taolisi kriminaalseid jõukusid siiski on, kus selle liider, reeglina vanem ja targem kurjategija, võtab noored n-ö oma hõlma alla ning paneb nad tegema riskantsemaid tegusid, sest alla 14-aastast kriminaalkorras karistada ei saa,» selgitas Siig. «Noor kambaliige saab tehtu eest raha, kuid enamasti siiski narkootikume.»

Lapsi, kellel kodune tugi puudub, ei ole keeruline õhutada midagi kriminaalset korda saatma. «Võib-olla on tal elus esimest korda tunne, et teda vajatakse ja temast hoolitakse,» mainis Siig.

Kaubanduskeskused grupeeringute vahel ära jaotatud?

Kuigi noortekampu liigub igas linnajaos ning enamasti on need seotud mõne kindla kooli või asumiga, on tõmbepunktiks ikka kesklinn ja traditsiooniliselt Viru ja Solarise keskus. «Trendid küll vahelduvad ja vahepeal Viru keskuses ja Solarises nii palju noori ei olnud, kuid nüüd on nad jälle platsis,» ütles Annegrete Johanson.

Urmas Sadam lisas, et kesklinna suuremad kaubanduskeskused on eri grupeeringute vahel ära jagatud: «Solaris on kujunenud elitaarsemaks kohaks, kus käivad jõukamad noored, Viru keskuses pidid käima enim Lasnamäe põhiliselt vene rahvusest noored. Kuigi tihedat illegaalset tegevust neis paigus ei toimu, võib pikka aega jälgides ka seal sattuda peale näiteks narkootikumidega äritsemisele.»

Nädalavahetuseti armastavad Tallinnas hängimas käia ka teiste Eesti linnade noored.

Psühholoog: kambad imevad noore jõuga sisse

Psühholoog Tiina Simson laste turvakeskuse Lilleküla keskusest tõdeb, et kamba jõud on suur, kuna sealt saavad lapsed tunnustust, mida kodus napib.

Miks noored kampa satuvad? Sest nad tunnevad ennast kambas hästi – nad saavad sealt tunnustust ja tähelepanu. Kui lapsel ei ole huvisid, kodu ei ole piisavalt hooliv või koolis ei lähe hästi – õppimine ei edene või kiusatakse –, siis kambas on ta tegija, võib-olla isegi liider.

Teismeeas soovitakse loomulikult üldse ennekõike eakaaslaste tunnustust.

Selge on ka see, et seltskonnas tehakse tegusid, mida üksi ei söandataks teha. Ilmselt ükski narkomaan ei alusta uimastite pruukimist üksinda. Samas on sellistest kampadest väga raske välja tulla, nad imevad noore enda sisse, oskavad kinni hoida. Kambal on jõud ja see jõud on suur.

Meile turvakeskusesse tuli 16-aastane tüdruk, kes oli sattunud striptiisitantsijate seltskonda. Tüdruku kodune õhkkond oli olnud emotsionaalselt külm, uus seltskond aga kiitis ja imetles teda: sul on nii ilus keha, sa oled nii kena, supertüdruk jne. Seda tüdrukut sealt kambast välja saada on väga raske. Sel ajal, kui ta siin elas, saatsid uued kaaslased pidevalt sõnumeid: «Me igatseme su järgi, sa oled nii vajalik!» Rääkisid sõnu, mida vanemad kodus ei rääkinud. Teatav tundetuimus ongi ju eestlastele omane, me muretseme küll, aga ei ole harjunud kiitma.

Samas peredel on laste elus ikkagi kõige suurem roll. Oluline ei ole niivõrd materiaalne pool kui hoolimine. Oleme oma lastelt uurinud, kas nende vanemad teavad, kes on nende sõbrad, ja tihti on vastus, et ei tea. Tegelikult kõik lapsed tahavad, et nende vanemad tunneksid huvi, kus ta käib ja kellega suhtleb. Samuti peaks laskma last oma sõpru külla kutsuda.