Paljud inimesed jätavad väiksematest kuritegudest politseile teatamata. Ajaleht Pealinn küsis tuntud inimestelt, miks.
Eestlased oma õiguste eest sõdima ei kipu
Voldemar Kolga, psühholoog
Kui mul aastaid tagasi autol klaas sisse löödi, andsin sellest küll kohe politseisse teada. Politseinikud tulid kohale ka ja tegid formaalse vaatluse ära, kuid sinnapaika see asi jäigi. See oli küll negatiivne kogemus meie politseiga asjade ajamisest. Liikluspolitsega seoses on minu kogemused märksa paremad. Sattusin hiljuti liiklusõnnetusse ja muu kiire asjaajamise kõrval otsiti kiiresti välja ka mulle vajalik kindlustusfirma number. Üldjoontes aga oleme eestlastena üsna tagasihoidlik rahvas, kes oma õiguste nimel väga sõdima ei kipu. Eriti kui asjad käivad üle meie pea ja asjaajamine tõotab tulla närvesööv. Küllap on see mõjutatud saksa kultuuriruumist, kus kõrtsideski rohkem lauldi kui kakeldi. Britid ja ameeriklased on märksa individualistlikumad, nende eeskujul on meiegi noored rohkem oma õigusi nõudma hakanud.
Politsei asemel omakaitse
Märt Sults, koolidirektor
Arvan, et väiksemate varguste puhul hindavad inimesed oma aega kõrgemalt kui tülikat ja tihti kasutut asjaajamist politseiga. Meiegi eelistame koolis oma jõududega hakkama saada, ja see toimib. Olen õpilastega kokku leppinud, et kui keegi koolis mingit vargust märkab või sellest kuuleb, ei jätaks ta asja oma teada. Omakaitse toimib. Tavaliselt oleme avastanud õpilaste toimepandud pisivargused kahe nädala jooksul. Olen arvamisel, et käskkirjadega karistades koolis korda ei tagagi. Märksa enam teevad seda omavahelised kokkulepped.
Õigust taga nõuda võivad varakad
Inna Uit, kulturismi eksmaailmameister
Mina õnneks pole vargustega kokku puutunud, küll aga paljud minu sõbrad. Kellel on varastatud midagi autost, kellel olnud korterivargusi. Varguste suurenev arv teeb inimesed kartlikuks, kuid ega oma õigusi väga kaitsma ei kiputa. Ei taheta asjatut peavalu ega tarbetut närvikulu, sest tuttavate kogemused on näidanud, et tulemust see ei too. Kui sa aga politsei tegevusega rahul pole ja kohtu poole pöördud, pead üsna varakas olema. Seadused on meil ju sellised, et kohtuasju ajades peab omal olema üsna suur summa välja käia. Paljudel pole seda aga kuskilt võtta. Nii jäävadki paljud kuriteod lahenduseta.
Sõbrad leidsid ratta politseist kiiremini
Greta Kaupmees, joogatreener
Väiksemat sorti varguste puhul on paljudele aja kokkuhoid varakaotusest tähtsam. Kui minult rahakott ja telefon näpati, keskendusin pigem uute otsimisele kui vanade asjade politsei kaudu leidmisele. Minu tuttavate kogemused kinnitavad, et jalgrataski võib kontori eest kaduda nii, et seda ka politsei sekkudes üles ei leita. Kui ühel mu teisel tuttaval see sõiduvahend lausa jalgrattaparklast kadus, leidis ta oma ratta üles interneti abiga. Kuigi ta oli asjast teada andnud ka politseile, tuvastasid kadunud ratta tema sõbrad interneti müügikuulutuse kaudu. Tasub olla hoolikas ja ise kõik turvameetmed tarvitusele võtta, näiteks jalgrattale kvaliteetne lukk.
