"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kainestusmaja päästab elusid (0)
03. detsember 2012
Kainestusmaja juhi Karla Kilgi sõnul aitab nende juurde sattumine nii mõnegi purjutaja hullemast päästa. «Kui inimene on suhteliselt abitus olekus baarist välja tõstetud, siis kainestusmajja sattumine tagab vähemalt selle, et keegi teda ei vägista võ

«Vahel tuuakse siia lubivalge inimkeha, kelle kohta on raske öelda, et ta elab – ta nagu õieti ei hingagi,» ütleb kainestusmaja juht politseikapten Karla Kilk ja lisab, et tõenäoliselt on tänu kainestusmajale päästetud nii mõnigi inimelu.

16. novembril sai Tallinna uus kainestusmaja kolmeaastaseks. «Meil on siin väga koloriitseid tegelasi viibinud,» ütles Kilk. «Näiteks möödunud nädalal sattus kainestusmajja eakate prouade paar, kaks suhteliselt tülikat naist – norralanna ja rootslanna.»

Mõlemal naisel oli vanust seitsmekümne ümber, norralannal oli liikumispuue ja tema toodi kainestusmajja koos ülimoodsa ratastooliga. «Neil oli hotellis mingisugune probleem – ilmselt tarvitasid liiga palju alkoholi – ja hotelli turvateenistus kutsus politseipatrulli välja,» rääkis Kilk. «Eks nad olid alguses siin ka hirmus lärmakad ja pretensioonikad. Kui öösel kaineks said ja politsei tahtis nad tagasi hotelli toimetada, siis polnud hotell nõus neid vastu võtma. Magasid siis hommikuni siin, kutsusime invatakso ja see viis nad vist otse sadamasse. Enne kui lahkusid, käisid ümber maja ja tegid pilti.»

Tallinnas purjutab inimesi üle kogu maailma ja nii on kainestusmaja klientidegi rahvuseline koostis üsna kirju. Kõige eksootilisemad kunded on olnud Indiast, Somaaliast, Nepaalist ja Uus-Meremaalt. Põhjanaabrid soomlased on aga kainestusmajas vaat et igapäevased külalised. «Üks soomlane sattus meil siia meditsiiniblokki – oli nii rahul, et tuli järgmine päev jälle, ja siis veel ka ülejärgmisel. Kainestusmajas ööbida on ju odavam kui hotellitoas,» nendib Kilk. «Viimasel korral panime ta muidugi tavakambrisse – aitab küll, me pole mingi hotell.»

Mõni kaineneb suisa iga päev

Ligi 40% kainestusmaja klientidest moodustavad kodutud, kellest suur osa on n-ö püsikunded. Kõige «agaram» neist – umbes kuuekümnene eesti mees – on kolme aasta jooksul kainenema jõudnud üle 150 korra, kusjuures esimest korda sattus ta kainestusmajja kohe selle avamise päeval. «Vahepeal oli ta meil suisa iga päev, siis tuli jälle vahe vahele. Kusjuures tegemist on äärmiselt intelligentse inimesega,» tõdeb Kilk. «Lihtsalt viinavea tõttu on hakanud elus viltu vedama. Nüüd ei ole teda mõnda aega näha olnud, kuuldavasti on endale mingi sotsiaalelupinna saanud. Eks sotsiaaltöötajad üritavad sellised viletsa tervisega napsitajad võimalusel kuhugi ära organiseerida. Näiteks oli meil ilma jalgadeta klient, kes vahepeal oli Saaremaale hooldekodusse pandud, aga kujuta ette, varsti oli meil tagasi, kusjuures oli Saaremaalt ilma ratastoolita ära tulnud. Ise ütles, et seal polnud kellegagi rääkida, aga eks hooldekodus ei lubata ju napsi võtta.»

Kilk nendib, et üsna suur osa algusaegade kliente on praeguseks jäädavalt lahkunud. «Meie meedikud on põhikohaga tööl haiglas erakorralise meditsiini osakonnas, nii et kui kellegi tervisega midagi tõsist juhtub või keegi on ära surnud, tuleb info meile kätte. Mõnikord on ka nii, et kui politsei siseveebis avaldatakse tundmatute leitud surnute fotosid, siis mõnel korral oleme ära tundnud – meie klient.»

Alkoholism on Kilgi sõnul Eestis ikkagi väga raske taud. «Ainuüksi alkoholiga seotud vigastustesse sureb Eestis 500 inimest aastas – see number hämmastas mind ennastki,» märkis Kilk. «Kainestusmajja jõuab ju ainult väike osa ja see näitab jäämäe tippu. Ja ma usun, et maapiirkondades on olukord veel hullemgi kui linnas.»

Kilk pakkus abinõusid mida riik ja ka iga kodanik peaks alkoholismitaudi vastu ette võtma. «Seadusandlikul tasandil saab aktsiisiga mängida,» tõi Kilk näite. «Lahja alkohol on noortele liiga kättesaadav. Esimene asi, mida peaks tegema, on tõsta lahja alkoholi aktsiis samale tasemele kange alkoholi aktsiisiga. Seadusandjal on ju võimalus seda reguleerida. Politsei omakorda saab kontrolli karmistada, kuid alaealiste puhul on see juba üsna tõhus. Ka inimeste teadlikkust tuleb suurendada – tegelikult peaks iga täiskasvanu sekkuma, kui näeb napsitanud alaealist. Aga meil suhtutakse alkoholi liigtarvitamisse leebelt ja pigem uhkustatakse, kes kui palju ära jõi.»

Pere toetuseta napsitaja ei parane

Kainestusmaja juhi sõnul on elu kainestusmajas pigem nukker kui lõbus. «Siin näeb rohkem elutraagikat kui toredaid juhtumeid,» ütleb ta. «Mõnel inimesel on tervis lõplikult läbi, ei suuda omal jalal õieti kõndidagi, aga kui küsid ta käest, kas tal on kedagi, kes võiks järele tulla – politsei andmebaasist on ju võimalik näha, et tal on lähisugulased olemas –, siis on tavaline jutt, et ei maksa helistada, ei maksa tülitada.»

Suurel osal klientidest on üsna ühesugune elusaatus – kaotas töö, kaotas pere, hakkas jooma. «Eks tõenäoliselt toimis see asi teistpidi ka – napsiviga oli enne küljes, kui elus hakkas viltu vedama,» arvab kainestusmaja juht.

Alkoholismist saab edukalt võõrutada nn algajate gruppi. Tõsist alkoholipruukijat õigele teele meelitada on Kilgi sõnul pea võimatu. «Ilma pere toetuseta ei ole see võimalik,» mainib ta. «Muidugi – lootust kaotada ei tohi. Aga ilmselt on sellisel juhul juba tervis ka nii rikutud, nii et ega see elu mingi elu ei olekski.»

Kõige vanem tänavalt kainestusmajja toodud klient on olnud 94-aastane. «Selles vanuses pole inimesele tegelikult palju vaja, ja kuna ilmselt oli üksik inimene, siis ei olnudki kuhugi mujale viia,» nendib Kilk

Ametlikult toob kliendid kainestusmajja politsei. Tavaliselt nopitakse jõuetuks muutunud purjutajad üles bussipeatustest või poodide juurest. «Kodutud ise sätivad ennast kohta, kus nad on nähtavad,» märgib Kilk. «Ja on ka neid, kes ise endale politseipatrulli välja kutsuvad, et kainestusmajja pääseda.»

Praegu pole kainestusmajas töötajat, kes veel paranemislootusega püsikliente õigele teele jõuda aitaks või ravile suunaks. Kilgi sõnul oleks aga sotsiaaltöötajat hädasti vaja.

Õed annavad oma võileivagi

On ka selliseid juhtumeid, kus inimene on ennast nii purju joonud, et vajab meditsiinilist abi. Kainestusmajas on kuuekohaline meditsiiniblokk, kus aasta jooksul antakse abi ligi tuhandele inimesele.

«Teinekord võib napsitaja olla kukkunud, aga trauma ei pruugi väliselt märgatav olla. Võib olla sisemine verevalum või vigastus. Vahel tuuakse siia lubivalge inimkeha, kelle kohta on raske öelda, et ta elab – ta võib-olla õieti ei hingagi,» räägib Kilk. «Õnneks ei ole selliseid kliente palju. Minu meelest on see paras ime, mida siin meditsiinosakonnas tehakse – pannakse kes teab kui kaua kusagil vedelenud inimesele jälle hing sisse.»

«Meie õed keedavad sageli alatoitluse sümptomitega kainenejatele teed, süstivad vitamiinilahust ja vahel annavad oma võileivagi,» kiidab kainestusmaja juht meditsiinipoole tööd.

Iga sent loetakse üle

Kilk märgib, et kainestusmaja käimalükkamise üks ajend oligi see, et haiglatesse kogunes palju joobes patsiente, kes jäid pärast esmaabi saamist purjus peaga sinna kakerdama. «Kuskile viia neid polnud,» meenutab Kilk. «Vahel sai sellised inimesed varjupaikade uste ette poetatud, aga see ei ole ju lahendus. Pealegi peaks politsei ja kiirabi ikkagi oma põhitööd tegema, mitte joomareid kantseldama. Praegu on haiglajuhid meid küll väga hea sõnaga meeles pidanud.»

Päeval on kainestusmajas vaikne. «Isegi püsikliendid uitavad päeval kuskil ringi ja alles õhtul lasevad ennast kainenema toimetada,» räägib Kilk, kelle sõnul on kõige kibedam periood ikka pärast palgapäeva. «Riiklikud pühad kainestusmaja täituvust üldiselt ei mõjuta, küll aga on tavapärasest rohkem kliente vana-aasta õhtul ning Õllesummeri ajal.»

Kainestusmajja saabunud inimene pannakse vastuvõtutoas pingile või vajadusel ratastooli istuma, siis koostatakse protokoll, kus on kirjas kõik asjad, mis kliendil kainestusmajja jõudes kaasas, raha suisa sendi kaupa. Lisaks on protokollikoostamise protseduur videolindil – kui klient kainestusmajast lahkudes arvab, et tal on midagi puudu, näiteks telefon kadunud, on video tõendusmaterjaliks. Enne kui inimene kambrisse pannakse, mõõdetakse tema pulssi, vererõhku, veresuhkru taset jm. Medõde paneb protokolli kirja ka vigastused, kui neid peaks olema.

Kaineri klient trahvi ei saa

«Mõnikord on kainenema toodav kainestusmajja jõudes juba üsna «selgeks» saanud – siis hoitakse teda tunnike või paar ja saadetakse välja. Kainestusmaja korrapidajal on õigus otsustada, kas klient suudab koju minna, ja kas tal on see võimalus,» selgitab Kilk. «Peaasi, et inimene ei jää pärast siit lahkumist tänavale vedelema. Osa neist on hea meelega nõus siin kaineks magama, kui selgitatakse, et sellele ei järgne mingit karistust või trahvi, kuigi seadus võimaldaks seda teha.»

N-ö promillimiinimumi kainestusmajas kehtestatud ei ole, kuid Kilgi sõnul peavad inimesel siiski n-ö aurud juures olema: «Mingi osa juhtudest on nad segajoobes ja sel juhul võib alkoholipromill olla üsna väike.» Puhtalt narkojoobes inimesi kainestusmajja ei võeta.

Kainestusmajast lahkudes peab inimene olema enam-vähem kaine, pisike promill väljalaskmisel takistuseks ei ole. «Peaasi, et inimene on adekvaatne,» tähendab Kilk.

Kainestusmaja esimesel kahel korrusel on kokku 40 kohta ning kõige rohkem on korraga kainenemas olnud 39 klienti. Kilgi sõnul annab vajadusel kambritesse madratseid juurde panna ja rohkemgi inimesi vastu võtta.

Aastate lõikes näitab kainestusmaja statistika siiski kainenejate arvu vähenemist. Võrreldes 2010. aasta esimese kümne kuuga on tänavu kliente olnud peaaegu poole tuhande võrra vähem.

Martinson: ära on hoitud kodutute külmumisoht

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on kainestusmaja aidanud oluliselt kergendada haiglate tööd.

Martinson meenutas, et vastuseisu ja mittemõistmist oli kainestusmaja ehitamise suhtes algul nii palju, et vahepeal tundus asi juba lootusetuna. «Nüüd võib kinnitada, et kainestusmaja on osutunud väga vajalikuks ja hästitoimivaks,» nendib ta. «Oluliselt on vähenenud probleemid joobes isikutega haiglate erakorralise meditsiini osakondades, tagatud on meditsiiniline järelevalve ning ära hoitud nende kodutute külmumisoht, keda purjuspäi öömajja võtta ei saa.»

Martinsoni sõnul on liigne alkoholipruukimine endiselt üks suuremaid sotsiaalseid probleeme Eestis ning alkoholipoliitikat tuleks veelgi karmistada. «Üks väga hea meede on olnud alkoholimüügikeeld öisel ajal,» mainib ta. Keskerakond on lisaks välja pakkunud alkoholireklaami keelustamise nii televisioonis, raadios kui ka tänavameedias.

Aita kainenenud riidesse!

Kainestusmaja ootab kodututele riideabi, kusjuures eriti oodatud on meeste jalanõud ning suurema numbrimärgiga riided.

Kuna kainestusmaja klientide hulgas kasvab kodutute arv – 2010. aastal oli neid u 30%, tänavu aga juba 40% –, vajab kainestusmaja riideabi, et kodutud saaksid lahkudes puhtad rõivad selga. «Kuna mõni saabub kainenema poolalasti ja ilma jalanõudeta ning mõnel on riided roojast, oksest, uriinist, verest läbi imbunud ning täisid täis, siis on riideid – eeskätt jalanõusid ja suurema numbrimärgiga rõivaid – alati vaja,» ütles kainestusmaja juht. «Pole ju inimlik lükata inimene sokkidega, millel katteks kilesussid, sunniga tänavale.»

Kõigil, kel on võimalust kainestusmaja kliente riietega abistada, palutakse need tuua aadressil Merelahe tee 4 või võtta ühendust Karla Kilgiga telefonil 612 5331 või meiliaadressil karla.kilk@politsei.ee

Kainestusmaja kolmandal korrusel asub teist aastat 32-kohaline kodutute öömaja, kuhu vajadusel mahub ka rohkem inimesi. Kainestusmaja öömaja on kodutute hulgas Tallinna sarnastest majutuskohtadest kõige soositum.

Öömajas saab viibida kella 21-st 9-ni hommikul. Krõbedate külmakraadide korral hoitakse uksed avatud kogu päeva. «Meil on aastaga tekkinud püsikontingent,» mainis Kilk. «Mõnele tulevad kohtutäituri kirjadki sel aadressil – Merelahe tee 4. See on tema elukoht.»

Öömajas on ka duširuum ja kööginurk.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.