Tänapäeval ei saa naine olla kindel, et mees jääb tema kõrvale ja toetab lapse kasvatamist igasugustes elutingimustes.

Kui Eesti paljudes valdades on 20–34-aastasi mehi saja sama vanuserühma naise kohta oluliselt rohkem, siis Tallinnas õhkavad noored naised hoopis kobedate ja haritud noormeeste järele: pealinnas elas mulluste andmete põhjal ligi 4000 25-34-aastast naist rohkem kui samas vanuserühmas mehi. Kas iga noor tallinlanna ikka leiab endale partneri või on tegemist juba peiupõuaga?

Tegelikult aga on naiste ülekaal pealinnas veelgi suurem. Aastaraamatu «Tallinn arvudes 2012» andmetel elas mullu pealinnas 230 154 naist ja 185 990 meest ehk 44 164 naist rohkem. Kõige rohkem elas Tallinnas naisi vanuses 25-29 eluaastat ehk 18 867, naisi vanuses 30–34 eluaastat elas pealinnas 18 337. Kõige enam mehi elas pealinnas vanuses 25–29 eluaastat – 16 641. Mehi vanuses 30-34 elas Tallinnas 16 586, seega elas pealinnas ligi 4000 noort naist rohkem kui samas vanuserühmas mehi.

Tallinna lähivaldades on statistikaameti andmetel 20-34-aastaste meeste ja naiste arv suhteliselt tasakaalus. Näiteks Viimsi vallas elas iga saja 20–34-aastase naise kohta 84 meest.

«Viimase rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas tõepoolest 20-40-aastaseid naisi neli protsenti rohkem kui mehi,» nentis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. «Neljaprotsendilist erinevust peigmeeste põuaks nimetada oleks siiski liialdus, sest inimesed on liikuvad ja partnereid leitakse tänapäeval mujaltki kui kodulinnast. Olulisem on see, et kaugeltki kõik abiellumisealised inimesed ei soovigi end püsisuhtega siduda.»

Loomata perekonnad

«See neljaprotsendiline vahe meeste kasuks tundub väikese erisusena,» ütles ka Tallinna Ülikooli rahvastikuteadlane Allan Puur. «2008. aasta pere- ja sündimusuuringu põhjal elas Tallinnas 25–29-aastastest naistest paarisuhtes umbes kaks kolmandikku ja paarisuhtes polnud umbes kolmandik. Kui viimast numbrit võrrelda selle neljaprotsendilise erinevusega, on erisus kaheksakordne. See ütleb, et muud põhjused, miks paarisuhtes ei elata, on kokkuvõttes olulisemad kui meeste puudus.»

«Teatav osa niihästi mehi kui ka naisi ei soovi abielluda, see on nii olnud alati, kuid varem oli sotsiaalne surve abiellumiseks märksa tugevam kui praegu,» rääkis Tiit. «Praegu aga domineerivad meil loomata jäänud perekonnad ja sündimata lapsed. Kindlasti ei sünni lapsi tänapäeval naistele, kes ei ole lastest huvitatud ja neid ei soovi. Laste mittesaamise põhjuseks on tänapäeval partneri puudumise kõrval usalduse puudumine – naine pole kindel, et partner jääb tema kõrvale ja toetab lapse kasvatamist igasugustes elutingimustes. Siiski on Tallinnas iive jätkuvalt positiivne, sest on ka tublisid naisi, kellel sünnib üle kahe lapse.»

Noored tallinlannad pruuditurul aktiivsed

«Meie korraldatavatel kiirkohtingutel pole meestepõud küll mingit probleemi tekitanud,» ütles Tallinnas noori kokku viiva agentuuri KELM tegevjuht Elina Peekmann. «Paar kuud tagasi, kui oma tegevust alustasime, oli meessoost soovijaid palju, just naisi tuli peaaegu et tikutulega taga otsida. Nüüdseks on mehi ja naisi võrdselt ning julgen väita, et mõlemad on sama julged. Ainult vanemate inimeste puhul võib väita, et naisi on rohkem, kuid seda paljuski ka sellepärast, et keskealised mehed veedavad vähem aega arvutis ja seega teavad naised sellisest kohtinguvõimalusest rohkem. Eakate üritusel oli muidugi mehi märgatavalt vähem kui naisi.»

«Need «pruudi»- või «peigmehe» probleemid pole tekkinud viimastel aastatel, küll aga on viimasel ajal märgatavalt süvenenud,» mainis Tiit. «Linnades on noori naisi olnud meestest rohkem juba aastakümneid, maal on aga nooremate ja keskealiste hulgas ülekaal olnud meeste poolel. Seda on aastakümnete jooksul süvendanud Eesti naiste meestest märksa kõrgem haritus.»

See pole professori sõnul siiski Eesti eripära, samasugune on meeste ja naiste hariduse vahekord ka näiteks lätlaste ja soomlaste juures. «Haritumad inimesed on aga liikuvamad ja nii lahkuvadki noored naised mitte üksnes kodukülast, vaid ka kodulinnast ja kodumaaltki. Siit tuleneb valitsejatele ja otsustajatele mõtlemise ülesanne: mis võiks olla rakendatav meede noorte naiste koju kutsumiseks? Kindlasti on üks selliseid teid tõhusalt toimiv perepoliitika. Praegugi näitavad andmed, et teatav hulk väikelastega peresid tuleb Eestisse, kus nad saavad vanemahüvitist,» rääkis Tiit.

«Tänapäeva inimeste ruumilist mobiilsust, elektroonsete suhtlusvõrgustike võimalusi jms arvestades on kontaktide leidmise probleem siiski väiksem kui minevikus. Kes endale kindla eesmärgi võtab, see kaaslaseta ei tohiks jääda. Seda küll statistilises mõttes» lausus Puur. «Rohkem on Eesti eripära muude Euroopa riikide taustal see, et Eesti naised on meestega võrreldes väga tugevasti kõrgharidusele orienteeritud.»

Eesti mehed surevad liiga vara

Nii näiteks oli 2011. aastal 4,3%-l 25-34-aastastest tallinlastest põhiharidus, samas vanuses naistel aga vaid 1,9%-l. Kesk- ja kutsekeskharidusega 25-34-aastaseid tallinlasi elas pealinnas 18,5%, sama vanu naisi 12,8%. 12,9%-l noortest tallinlastest oli keskeri- või kõrgharidus, samas vanuses naised olid aga tunduvalt haritumad: keskeri- või kõrgem haridus oli tervenisti 20,1%-l.

«See tekitab probleemi, et noorte meeste ja naiste sotsiaalne profiil ei ole päris vastav. Aga see ei ole kindlasti Eesti omapära, vaid meil on see asi natuke tugevamini väljendunud kui Euroopas keskmiselt,» nentis Puur. «Põhjuseid, miks see nii on, on palju, kuid üldiselt on mehed Eesti arengutaset rohkem tagasi hoidmas kui naised.»

Näiteks jääb Eesti meeste keskmine eluiga Põhja- ja Lääne-Euroopast maha 6-7 aastat, naiste osas on mahajäämus vähenenud paarile aastale.

Kui 1980. aastal võeti Eestis Postimehe andmetel ülikooli 5288 ja 1990. aastal 5289 noort, siis 2000 juba üle 17 000. Ka praegu astub ülikoolidesse veidi üle 17 000 inimese aastas. 1990ndatel hakkas suurenema naiste osakaal kõrghariduses, eriti kiiresti humanitaarerialadel, kunstis, äris, juuras, sotsioloogias. Sisseastujate arv jäi samaks või isegi vähenes tehnikas, matemaatikas, füüsikas. Ka meeste-naiste suhtarvu muutus peegeldab kaudselt sama suundumust. Just 18.-20. eluaasta on murrangujoon, kus Eesti valdades naiste arv meeste kasuks järsult väheneb. Ja seda juba alates 1990ndate algusest. Teiseks on see väga otseselt seotud samal ajal kõrghariduses toimunud muutustega.

Mehed maalt ei leia naist

Raamatu «Ülikool arvudes. Aastaaruanne 2009» põhjal moodustasid Eesti kõrgkoolides meesüliõpilased 39%, Tartu Ülikoolis kõikus see näitaja 2000-2009 kõigest 31-32% piirimail.

«On kujunenud välja kaks täiesti eraldiseisvat gruppi, kelle probleemid on sarnased – noored väheharitud mehed maapiirkondades, kes ei leia endale naist, ja haritud naised linnades, kes ei leia endale meest. Uuringud inimeste partnerieelistustest näitavadki, et haridustase on elukaaslase valikul, pikaajalise partneri puhul olulise tähtsusega,» väitis tudeng Lauri Palumets, rohkelt meediakaja pälvinud arvamusloo «Pruudipõud või hoopis haritud meeste puudujääk?» autor. «Värskeimas Saksamaal läbiviidud uuringus leiti, et sarnane haridustase on üks peamisi tegureid, mis määrab huvi vastassugupoole vastu. Eriti tähtis on haridustase naistele. Nad eelistavad selgelt mehi sarnase või kõrgema haridustasemega ja on tõrjuvad madalama haridustasemega meeste suhtes. Meeste jaoks on haridus väiksema tähtsusega kriteerium ja neil ei näi midagi olevat suhtlemise vastu ka madalama haridustasemega naistega, samas peljates kõrgema haridustasemega naisi,» väidab Lauri mainitud uuringule toetudes.

Täitumatud unistused

«Eestis, kus naiste keskmine haridustase on kõrgem kui meestel, tekitab see ebakõla naiste ootuste ja tegelikkuse vahel,» nentis Palumets. «Ebakõla põhjustab omakorda rahulolematust. Paljuski võib see ka olla seletuseks, miks järjest enam eesti naisi leiab endale elukaaslase välismaalt. Samal ajal on maapiirkonnad täis kuldsete kätega mehi, kes ei kvalifitseeru nõudlikele linnanaistele, kuna ei ole piisavalt haritud.»

Tulge Tallinna, siit leiate väärt naise!

Peatselt saabuva sõbrapäeva puhul rääkis linnapea Edgar Savisaar, et maal üksinda nukrutsevad mehed võiksid Tallinnasse kolida, sest siin elab naisi rohkem kui mehi.

«Hiljutise uuringu järgi elab maal palju üksikuid 20-34-aastasi mehi, sest kodu lähedal ei jätku piisavalt noori naisi,» ütles Savisaar. «Samas elab Tallinnas tervelt 44 164 naist meestest rohkem ning kõige enam on just parimas eas ehk 25–29-aastaseid naisi. Siit ettepanek üksikutele maameestele: tulge Tallinnasse elama!

Pealinnas elavad väärt naised, suurel osal neist on kõrgharidus ja nad on oma elualal edukad. Kuna Tallinnas elab palju väga erinevaid inimesi, on Tallinna naised kindlasti ka palju tolerantsemad kui maal elavad piigad. Maal, kus meestevalik suurem ja erinevaid inimesi elab vähem, võivad naised rohkem nina kirtsutada.

Maal liiklemiseks peab hõreda bussiliikluse tõttu olema inimesel kindlasti auto. Tihti valivad ka maal elavad neiud selle järgi endale kaasat, elu lihtsalt nõuab seda.

Võib isegi ette tulla, et mida uhkem auto mehel on, seda parem võimalus on tal naiste juures löögile pääseda ning kõhnema rahakotiga meestel pole seetõttu lootustki. Tallinnas aga langeb see mure ära, sest siin on tasuta ühistransport, kus sõidavad häbenemata nii naised kui mehed. Sageli võib sobiva kaaslase leida just bussis või trammis sõites.»
——————————————————

Minu publiku seas on mehi ja naisi pooleks

Lenna Kuurmaa,
lauljatar

Tallinna klubieluga ma eriti kursis pole, kuid oma kontsertitel pole ma küll märganud, nagu oleks kuulajate seas naisi rohkem. Minu arvates on publiku seas naisi ja mehi enam-vähem pooleks. Niisamuti pole ma ka Setumaal talu taastades kokku puutunud üksinda või emaga koos elavate vanapoistega, kes väidetavalt moodustavad eesti maapiirkondades tüüpilise perekonna. Kasutan küll oma talu juures kohalike inimeste tööjõudu, kuid ühtegi sellist vanapoissi pole kohanud. Vallalisi noori maamehi ka mitte, pigem ikka paare.

Alles viimasel ajal on mehi treeningule tulnud

Aale-Triinu Sonn,
joogaõpetaja

Erkki Torn,
klubiketi MyFitness juhatuse liige

Spordiklubide keti MyFitness klubide püsi-klientidest on keskeltläbi üle 60 protsendi naised. Kuid on ka klubisid, kus suhtarv on peaaegu pooleks: 50:50.

Joogastuudios Stuudio 108 käijatest on läbi aastate lõviosa olnud naised. Alles viimasel aastal on mehi juurde tulnud, mõnes tunnis on mehi vaat et juba veerand. Joogahuvilisi mehi on igas vanuses, aastates 20-65.

Naised kamandavad mehed kaasa

Helen Mahmastol,
ürituste korraldaja, Club Prive

Tavaõhtutel on klubis rahvast võrdselt, vahetevahel on isegi kerge meeste ülekaal. Aga me oleme püüdnud koostada oma ürituste kalendri nii, et seal oleks üritusi nii naistele kui meestele.

Kord üle kahe kuu on meil näiteks moeõhtu, loomulikult pakub see rohkem huvi naistele.

Huvitaval kombel käib ka meie stand-up komöödiaõhtutel palju naisi, aga rohkem on publiku hulgas siiski paare. Naised võtavad neid kui teatriõhtuid, muretsevad piletid ja kamandavad mehed kaasa.

Naised on innukamad kohtajad ja keeleõppijad

Elina Peekmann,
kohtingufirma KELM juht

Heli Taaraste,
Tallinna Keeltekooli koolitusjuht

Eakate üritusel oli muidugi mehi märgatavalt vähem kui naisi, kuid sellel on juba otsene seos meeste madalama elueaga ja eakatele naistele ei olegi ilmselt kõige tähtsam endale mees leida, pigem on tähtis, et oleks olemas eakaaslastest sõbrad ja mõttekaaslased, kellega mõnikord kohvikus ja kinos käia.

Keeltekoolis õpib keskmiselt 1100, praegu isegi 1200 õpilast ja tõepoolest tuleb öelda, et enamik neist on naised. Kui palju meil täpselt naisõpilasi on, ei teagi, me pole sellist naiste ja meeste statistikat teinud. Naissoost õpilasi on meil igas vanuses, kooliõpilastest pensioniealisteni välja.

Etendustel istuvad publiku hulgas vaid daamid

Andres Maimik,
filmirežissöör

Teatris käies jääb valdavalt silma naissugu. Mõnel tantsuetendusel istuvadki publiku hulgas vaid daamid, mõned üksikud mehed näevad välja, nagu oleks nad etendusele sattunud poolvägisi. Pealinna ülikoolideski, eriti humanitaarteaduskondades, näeb vaid pikki juukseid.

Võib-olla on naised lihtsalt alalhoidlikumad, ei lähe nii kergesti võõrsile kui noored mehed. Maailmas on aga siiski palju lohutuma demograafilise situatsiooniga kohti kui Tallinn. Muuseas, üks esimesi eesti soost psühhiaatreid Juhan Luiga propageeris juba 1920ndate alguses mitmenaisepidamist kui võimalust anda igale naisele mees ja samas suurendada iivet.

Täitsa lootusetuse tunne tuleb peale!

Anni Arro,
kokk ja kohvikupidaja

Mina olen küll märganud, et Tallinna linnapildis on naisi palju rohkem. Täitsa lootusetuse tunne tuleb peale.

Kohvikutes käib ka naisi palju enam. Ehk on see siiski tingitud naiste ja meeste maitse-erinevustest- mehed lihtsalt ei armasta ju sõpradega koos kohvitada ja koogikesi süüa.

Restoranis Kukeke käib rohkem meeskülastajaid kui kohvikus Komeet. Kus need mehed küll on? Ehk istuvad mehed rohkem kodus, joovad õlut ja vaatavad telekat? Või elavad oma seltskonnaelu rohkem pubides ja koogisöömise asemel lähevad hoopis spordiklubisse.