Kodukulud ja niigi kõrged aktsiisid kerkivad justnagu pärmi peal ning elektrihinna tõus viib tarbijate taskust aasta jooksul sada miljonit eurot.
Kui suureks kujuneb sel aastal üldine kaupade ja teenuste hinnatõus, ei julge täpsemalt prognoosida ükski majandusekspert. See sõltub elektri hinnast nn avatud energiaturul, kuhu Eesti on alates aasta algusest sisenenud. Esimeseks indikaatoriks või pidepunktiks, mille alusel järeldusi teha, on inimestele saabuma hakanud elektri- jt energiaarved. Keskmiselt peavad inimesed elektri eest maksma 20-30% rohkem, kui juurde arvata ka võrgutasud, aktsiis jm. Meenutagem ka Tallinna Kütte hinnatõusu, mis, tõsi küll, jäi elektriga võrreldes suhteliselt madalale, umbes 5% tasemele.
Energiaturu spetsialistid väidavad, et meil saab sisuliselt olema samasugune elektrihind kui Soomes, ja seda Soomest mitmeid kordi väiksema ostujõu juures. Soomes on elektri tarbimine ja ka tootmine Eesti omast kümmekond korda suurem. Seega konkureeribki Eesti Energia börsil otseselt Soome tootjate ja Soome elektrihinnaga, kaudselt aga kõikide Põhjamaade tootjatega. Eestis on elektrihinnad turu avanemise järel kõikunud vahemikus 31,54-41,08 eurot MWh tunni eest. Soome keskmine samal ajal oli umbes 36-37 euro kandis.
Elektriturg endiselt suletud
Äripäev on mullu oktoobris pakkunud, et kokku viib elektrihinnatõus tarbijate taskust aasta jooksul suurusjärgus sada miljonit eurot. Aasta algas igal juhul «paljulubavalt»: 2013. aasta esimestel vabaturupäevadel maksis elektrienergia Eesti hinnapiirkonnas isegi kuni 15% rohkem kui põhjanaabrite juures.
Kõik need numbrid annavad alust väita, et seni esitatud nn ametlikud arvud tänavuse inflatsiooni kohta ei pruugi paika pidada, osutudes väljapakutust vähemalt mitmeid kordi suuremaks ja küündides 15-20%-ni. Näiteks Eesti Panga prognoosi kohaselt on tänavu tarbijahinna inflatsioon vaid tagasihoidlik 3,6%. Ja teisel poolaastal pidavat inflatsioonitempo aeglustuma, märgib pank.
Majandusteadlane, professor Janno Reiljan väitis, et ennekõike tõstavad seoses kallinenud elektriga hindu keskmised ja väiksemad ettevõtted. «Suurettevõtted on juba varem nn börsielektrile üle läinud,» rääkis Reiljan. «Eestis on sisuliselt kehtestatud uus maksuliik ehk elektrimaks. Seega võidab hinnatõusust enim riigieelarve. Just vajaduses täita riigieelarvet peitub ka vastus küsimusele, miks üldse meil turg avati, kuigi sisuliselt on see endiselt suletud, välja arvatud Läti suund. Siduvad kaablid teiste naaberriikidega, mis turu avaksid, Eestil ju sisuliselt puuduvad.»
Seega kehtivad Eestis, sisuliselt endiselt suletud turu tingimustes, Soome poolt dikteeritavad elektribörsihinnad. Midagi võib muutuda, kui saab valmis Eestit Euroopaga siduv kaabel (EstLink 2).
Üks riigieelarve tuluallikas on Euroopa Liidu nõuetest oluliselt kõrgem elektriaktsiis. Uuest aastast elektritootjale (Eesti Energiale) tasuliseks läinud saastekvoodi raha laekub samuti riigieelarvesse.
Majandusteadlase Väino Rajangu arvates võiks aga valitsus tarbijatele vastutulekuks kaaluda kas käibemaksu või aktsiisi alandamist: «Jäik positsioon neis küsimustes võib edaspidi valitsusele tõsiselt kätte maksta.»
Soome hinnad eeskujuks
Lisaks elektri hinnale tõusevad aasta alguses alkoholi- ja ka tubakaaktsiis, vastavalt 5 ja 6%. Kui alkoholi omahind on jäänud samaks, on muudatuste tulemusena uuel aastal alkoholi sisaldava toote hind tõusnud vahemikus 0,6-3%.
Algul ainult 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 12%-line tõus hajutatakse laiali kahele aastale, 2013 ja 2014. Sellega loodetakse vähendada koos hinnatõusuga kasvavat salaturgu. Eesmärgiks on saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta.
Samas on teada, et tubaka salaturu osa on 27-31% (konjunktuuriinstituudi andmed) ja näiteks Soomes umbes 15%. Võimud suudavad sellest konfiskeerida üsna tühise osa, heal juhul 3-4% aastases salatubakakäibes ringlevast umbes 550 miljonist sigaretist. Kokku jätavad salasigaretid riigi aastas ilma ligikaudu 50 miljoni euro ulatuses maksutulust. Seega poleks liig väita, et aktsiisi tõstmise asemel võiks keskenduda juba kehtiva aktsiisi kokkukogumisele.
Iseenesest ei tohiks kellelgi olla midagi selle vastu, kui pahesid rohkem maksustada. Kuid kaudselt mõjutab kasvav salaalkoholi ja tubakaturg ning sellega kaasnev kuritegevus meie kõigi elu.
Eesti aktsiisitõus, nagu ka elektri hind, paistab arvestavat eelkõige Soome hinnatasemega. Kui põhjanaaber tõstab oma alkoholiaktsiisi, nagu ta seda alles tegi, siis saab seda ka Eestis muretult teha. Hinnavahe säilib ja põhjanaabrite hordid jätkavad Eesti majanduse ja riigieelarve turgutamist.
Kahanev ostujõud
Samas jääb tähelepanuta Eesti elanike kiiresti kahanev ostujõud, mis innustab neid üha enam otsima alternatiive kallile poeviinale. Kange alkoholi praegune tootmismaht Eestis moodustab niigi umbes vaid 56% viie aasta tagusest mahust. Ülejäänud 44% on «ära kukkunud» lisaks salaviinale ka näiteks üldise tarbimise vähenemise, aga ka lahjadele jookidele või surrogaatidele ülemineku tõttu.
Kahanev ostujõud kajastub ka Euroopa riikide edetabelites. Eelmise aasta lõpus avaldas inglise juhtiva päevalehe Daily Maili võrguväljaanne Euroopa elustandardi edetabeli, mis on veel suhteliselt optimistlik. Eesti jääb selle analüüsi kohaselt (tagantpoolt) tervelt neljandaks, edestades Bulgaariat, Rumeeniat ja Lätit ning alistudes Leedule.
Veelgi huvitavam on aga Prantsuse tuntud majandusväljaande Contrepoints poolt novembris avaldatud Maailmapanga uuring, mis toob välja Eesti ülisuure maksukoormuse. See ulatub 67,3%-ni ning jääb alla vaid Itaaliale, paigutudes ühte gruppi Prantsusmaa, Belgia, Austria ja Rootsiga.
Tõsi, maksuspetsialist Paul Tammert märkis, et selline kõikide maksude mehaaniline üksteise otsa liitmine, nagu mainitud uuringus tehti, võib jätta riigi majanduskliimast vale mulje. Paraku on ilmselt olulisem, et suurorganisatsioon nagu Maailmapank on Eesti kohta andnud negatiivse signaali.
Mis ajab alanud aastal elu kalliks?
Elektri hinnatõus seoses vabaturule üleminekuga. Hindu kergitab ka asjaolu, et elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro, valitsus küsib igalt Eesti elanikult aga 4,47 eurot.
Alkoholi ja sigarettide vastavalt 5 ja 6% aktsiisitõus.
Soojuse hinnatõus seoses gaasi hinnatõusuga maailmaturul – u 5%.
Keskkonnatasude tõus, mis kajastub mitmete ehitusmaterjalide lõpphinnas kuni 2% ulatuses.
