Käivad sahinad, et majandusministeerium kavandab salaja seadusemuudatust, mille jõustumisel võiks iga jõukas sell näiteks vanalinnas ükskõik millise äri püsti panna, küsimata selleks linnalt luba.
Kui kuuldused tõesti tõele vastavad, tähendab see, et nukuteatri juurde võib tekkida lisaks praegusele veel mitu stripiklubi. Matrjoškade ja merevaiguga kauplevad suveniiripoed mataksid enda alla terve vanalinna, kulutulena leviksid ka uued öised peopaigad. Vanalinna elanikud peavad siis armastatud kodukandi maha jätma, sest romantilise hõngu asemel tähendab see terves piirkonnas öö läbi räuskavaid ja lõhkuvaid pidulisi.
Tulivihased vanalinna elanikud ja saatkonnad pöörduksid abi saamiseks just linna poole. Linn aga saaks vaid käsi laiutada, sest seadus äritegevust kuidagi piirata ei lubaks.
See aga jätaks linnast saamatu ja käpardliku mulje. Ehk see ongi valitsuse eesmärk?
Arvestades valitsuse suhtumist Tallinna linna, ei tundugi sellise sedusemuudatuse peatne elluviimine nii utoopiline. Kiusu pärast, lihtsalt linnale ärapanemise eesmärgil on ennegi riukaid välja mõelnud. Näiteks soovib valitsus linnarahva vara, armastatud kultuuripaiga Mustpeade maja, eraomanikele anda. Kõige kurvem on siinjuures see, et ärapanemise himus tehakse liiga just tavalistele elanikele.
Õnneks kavandab linn meetmeid, mis ka seadusemuudatuse mõju tasakaalustaks. Linn kavatseb seada vanalinna lõbustusasutustele ajapiiri, mis kellani need lahti tohiks olla.
Eesmärk on leida kesktee, et asutused saaksid tegutseda, elanikud aga magada.