Tuul, hoovused ja mõtlematud rannaäärsed kinnisvaraarendused ähvardavad supelrannad liivast puhtaks pühkida.

Kommunaalameti juhtiv-spetsialisti Arvo Käärdi sõnul on linnal ülesanne kaitsta Tallinna supelrandu liiva ärakandumise ja kogu rannaala tormi- ja inimtegevusest põhjustatud kahjustuste eest. «See on keeruline probleem,» tähendas Käärd. «Kõik Tallinna rannavööndisse planeeritavad ehitised peavad olema hoolikalt läbi mõeldud, vastasel korral võib tagajärgede parandamine minna väga kulukaks.»

Abinõu 40 aastaks

Varem kandis Pirita jõgi Pirita randa piisavalt liiva juurde. Nüüd aga on astang Merivälja muuli lähistel juba aastaid kaetud maakividest kaitsemüüriga ning edaspidi hakkab liiva hulk Pirital tasapisi vähenema nii, nagu see sünnib enamikus maailma liivarandades. «Pirita rannast tuultega ära kantud liiva võib näha Russalka juures, seal on kõik trepid liiva täis,» ütles Käärd.

Loomuliku lahendusena tuleks Piritale liiva juurde tuua. Küsimus on vaid selles, kuidas seda teha, kuhu, kui palju ja millist liiva tuua. Siinkohal on oluline arvestada lainetuse ja hoovustega, paraku on seni tehtud selles vallas väga vähe uuringuid.

Torm võib paigast liigutada kogu peeneteralise liivakihi ja paljastada jämekruusa või suuremad kivid. Nõnda juhtub sageli Pirita ranna põhjapoolsemas osas. «Praeguseks on erosioon jõudnud juba rannahooneni,» ütles Käärd. «Ainus väljapääs oleks tekitada Pirita randa kahe meetri kõrgune liivavall, mis oma kõrgusega liiva merre uhtumist takistaks. See annaks garantii, et Pirita liivarand säilib veel 40 aastat.»

Tuul ja hoovused kannavad liiva kaugele. «Kakumäe sadam on praeguseks täiesti liiva täis kandunud,» selgitas Käärd. «See muudab sadamarajatiste hoolduskulud väga kõrgeks, nagu ka Merirahu elamurajooni ja sadama oma.»

Lisaks on tormid tekitanud suuri purustusi Kakumäe poolsaare rannikul. «Linna ees seisab küsimus – kas kindlustada rannavöönd või keelata sinna majade ehitus,» nentis Käärd. «Ranna edasise erosiooni eest kaitsmine läheks muidugi kõvasti rohkem maksma kui sealse kinnisvaraarenduse ärakeelmine.»

Enne ehitamist olgu uuringud

Liiv kandub ära ka Kakumäe rannast. «Õnneks pole see veel ulatuslik,» tähendas Käärd. «Praegu soovivad kohalikud elanikud siia rajada kaldakindlustust. Kui aga Kakumäe lahte ehitada mõni rajatis, mis liiva juurdekandumist takistab, võib juhtuda, et kolme aasta pärast Kakumäe randa enam pole. Terve Kakumäe poolsaar vajaks enne merre ehitiste rajamist uuringuid, kahjuks on need väga kallid – ühele uuringule kulub vähemalt 100 000 eurot.»

Lisaks hoovustele, lainetusele ja tormidele tuleb rannavööndisse ehitades arvestada sademetega. «Randu võime küll kindlustada, kuid kuidas sadeveed võimalikult keskkonda ja linna rahakotti säästvalt merre juhtida – see nõuab eriteadmisi,» ütles Käärd. «Hoiatavaks näiteks on siin Lubja tänav, kus rõhk tõstab läbimõtlematult rajatud sademevee kaevude kaaned tugevate loodetuultega üles nagu pudelikorgid.»

Käärd rääkis, et linna rannavööndis, mis ulatub Meriväljalt Harku ojani, esinevatest kõrgest veetasemest põhjustatud probleemidest enamik ongi seotud randadega. Pirita rannas aset leidvad protsessid on ju ka linlastele hästi näha – lainete mõjul taan- dub rannaastang aeglaselt, kuid järjekindlalt maa suunas. «Samas on huvitav teada, et veel 1978. aastal polnud Pirita rannas üldse liiva, see on kõik hiljem juurde veetud,» mainis Käärd.

Inimeste mõtlematus hävitab Aegna rannikut

Aegna läänerannikul Tallneemel lõhuti enne 1999. a tugevaid torme randa tormilainete eest kaitsnud munakatest rahnudest looduslikult kujunenud kivisillutis. Lõhkumine oli vajalik suplus- ja paatide randumiskoha tegemiseks.

Nüüd taganeb läänerand pidevalt ilmselt seni, kuni kujuneb uus kaitsvat rahnudest kaitsevall.