"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Euroliit kutsus pealinnad hädas vaevlevat Euroopat päästma (0)
08. märts 2013
Linnapea Edgar Savisaar kutsus Euroopa Komisjoni regionaalvoliniku Johannes Hahni juulis toimuvatele Tallinna merepäevadele. Hahn vastas, et võtab kutse rõõmuga vastu.

Euroopa Liit otsib enese säilitamise nimel tuge omavalitsustelt, sest elanikud usaldavad neid rohkem ning riikidega suhtlemine tähendab tihti peaga vastu seina jooksmist.

Veebruari viimasel päeval toimus Brüsselis Euroopa Liidu linnapeade kohtumine. Varem pole sellist kohtumist toimunud – rääkimata sellest, et varem pole üleüldse alustatud niivõrd jõulist katset tuua euroametkondi lähemale kohalikele omavalitsustele, sealtkaudu siis ka tavakodanikele.

Sugugi mitte kevadiselt külmas Brüsselis tervitas Euroopa Komisjoni (EK) regionaalvolinik Johannes Hahn pealinnade linnapäid väga soojalt. Sellepärast, et saavutada otsesemat ja vahetumat suhtlust omavalitsustega, ja jõuda välja n-ö tavakodaniku tasandile, korraldaski ta sellise kohtumise. Seni on EL-i ametkondade suhtlemise tase olnud ikka peamiselt riikide keskvalitsused – ja kogu lugu. Aga üsna ilmselt on see mudel ennast juba ammu ammendanud ja otsitakse uusi võimalusi, kuidas Euroopa Liitu säilitada ja edasi viia.

Lahendus poliitilisele kriisile

Põhjused, miks Brüsselis nüüd kohalikke omavalitsusi partneriteks «kositakse», on ju üsnagi lihtsad, samas paraku ka kurva alatooniga. Euroopa Komisjonis mõistetakse suurepäraselt: kriis ei valitse Euroopa Liidus mitte ainult majanduses, vaid ka poliitikas. Euroopa Liit on seejuures tavakodanikule sageli midagi kauget, kõrget ja abstraktset.

Poliitikud ja rahvas kipuvad üksteisele võõraks jääma. Kohalik omavalitsus asub inimesele tavaliselt lähemal. Just omavalitsuses tegeldakse ju kõige otsesemalt inimeste murede ja igapäevase eluga. Ilmselt just siit võib otsida 28. veebruari kohtumise tagamaid. Paljuski sõltub ju pealinnadest, mis annavad suure osa riikide rahvuslikust koguproduktist, kuidas suudetakse riigis tervikuna leevendada tööpuudust ja tulla toime muude sotsiaalsete hädadega.

Senisest suurem roll

Sõnum, mis volinik Hahn linnapeadele edasi andis, on üsna lihtsalt kokkuvõetav. Inimesed usaldavad poliitikas tavaliselt kõige enam omavalitsusi. Seega võiks ka omavalitsustel, antud juhul siis pealinnadel, olla euroliidu partneritena märksa silmapaistvam roll kui on olnud seni. Seega, kui voliniku sõnu kasutada, tulebki nüüd avada «otsene dialoog pealinnadega».

Aeg näitab, kas see dialoog kujundab poliitikas välja hoopis uue tasandi, Euroopa Liidu asemel Euroopa peamiste linnade liidu. Suurte linnade ühendused on Euroopas ennegi olulist rolli mänginud, näiteks Hansa Liit hõlmas 13.-17. sajandini nii Madalmaad, Skandinaavia kui ka Liivimaa, kujutades endast olulist kaubandusliitu Lääne- ja Põhjamere piirkonnas.

Võib küsida: kuidas see idee, Hahni sõnu kasutades «pealinnadest kui riike vedavatest mootoritest ja laboratooriumitest», mõjutab ühe tavalise EL-i pealinna tavalist inimest?

Eks ta võib hakata mõjutama nii, nagu EL-i eelarve mõjutab täna põllumehi. Mitte et igale linnakodanikule hakatakse otseselt ja massiivselt toetust jagama, nagu seda EL-i põllumeestele täna tehakse. Aga avanevad näiteks täiendavad rahalised võimalused saada alustavate ettevõtete toetusi. Või siis taastuvenergia või rohelise eluviisi toetusi või muud sellist, mis väikeettevõtjate elu edasi viiks ja oleks kokkuvõetav sõnaga «innovatsioon». Selle sõna eestikeelne vaste kõlaks ilmselt: kõigile kasulikud uuendused ja muutused.

Regionaalvolinik Hahn on igati seda meelt, et tuleb toetada EL-i seaduseelnõusid, mille eesmärgiks energiaefektiivsus ja taastuvate energiaallikate loomine. Samuti väikeettevõtete loomine. «Need teemad on meie linnade jaoks strateegilise tähendusega,» toonitas Hahn.

Seega leidus Tallinnal kohtumise jaoks piletivaba transpordi näol teiste pealinnade linnapeadele mitte ainult sõnum, vaid ka käegakatsutav tulemus.

Seni esikohal
põldude toetused

Seda enam, et lisaks keskkonnasäästlikkusele otsitakse paljudes linnades võimalusi, kuidas mässama kippuvat rahvast n-ö maha rahustada: leevendada majanduskriisi mõjusid ja elukalliduse tõusu. Tasuta ühistransport oleks seega mitmeski mõttes oluline ventiil.

Kuigi otsesõnu, diplomaatiast lähtuvalt ta seda välja ei öelnud, paistab volinik Hahn nõustuvat seisukohaga, et prioriteedid tunduvad EL-i raha-kraanide keeramisel ehk eelarves paigast ära olevat. Kuigi sel on kahtlemata sügavad ja ajaloolised juured.

Tõepoolest – üle poole EL-i eelarvest on ju põllumajanduseelarve. Ainus finantsinstrument, mis toetab linnade kaudu majanduskasvu ning töökohtade teket, on EL-i ühtekuuluvuspoliitika. Just ettevõtlusest ja sellest, kuidas see suudab Aasia riikidega konkureerida, aga mitte põllumajandusest sõltub, mis saab euroriikide majandustest edasi. Samuti, mis saab eurost kui rahaühikust – meie kõigi rahakotis. Ometi kulutab EL maapiirkondadele umbes viis korda rohkem raha kui võivad saada linnade kodanikud, muuhulgas seal tegutseva ettevõtluse jaoks.

Kõik sõltub muidugi, kas ja kuivõrd suudetakse selliseid kohtumisi pealinnade ja Euroopa Komisjoni vahel regulaarselt läbi viia. Huvi paistab olema igal juhul vastastikune.

Nii nentis ka Bukaresti linnapea Sorin Oprescu lühiintervjuus: «Näen sellel kokkusaamisel tulevikku, kui suudetakse korrapäraselt koos käia ning oma huvides ja nende teostamises kokku leppida. Põhimõtteliselt peaksid linnapead moodustama ajutrusti, mis aitaksid sõnastada pealinnade ühiseid huvisid ja neid siis hiljem teostada. See on esimene kord viimase kuue-seitsme aasta jooksul, kui linnad on suhetes EL-iga jõudnud koostöötasandile. Kriis jätkub, ja meie pealinnade probleemid selles on sarnased.»

Eurokomisjoni tugi tasuta ühistranspordile?

Linnapeade kohtumisel viidati, et EK kavatseb kõigiti, ka rahaliselt toetama hakata innovatsiooni ning rohelist ja säästlikku linnakeskkonda. Tallinn esines kohtumisel seega suisa näidise rollis. Linnakeskkonda on rohelisemaks muudetud juba aastaid, ja iseseisvalt, ilma EK meeldetuletusteta.

Muidugi võib mitmete EL-i pealinnade linnapeade juhtide suust kõlanud kiitust piletivaba ühistranspordi kohta nimetada poliitiliseks viisakuseks. Samas ei saa eitada, et Tallinn on selle projektiga EL-is üsna palju tähelepanu äratanud. Kogenud poliitikutena – aga kahtlemata on linnapead kogenud poliitikud – on nad piletitasuta ühistranspordi kalkulatsioonid, nii poliitilised kui rahalised küljed, kindlasti oma peas palju kordi läbi mõelnud.

Ühes on aga need linnapead, kellega Pealinn kohtumisel vestles, nagu ka eurovolinik Hahn, ühte meelt: tulevikus võib piletitasuta ühistransport ühes või teises vormis, ka kombineerituna tasulise transpordiga, olla paljudes linnades vägagi tõenäoline. Seda enam siis, kui ka EK aitab sellele rahaliselt õla alla panna.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.