"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Pirita saab peagi uue veekeskuse ja supelranna (0)
15. märts 2013
Umbes selles kohas kasvab Pirita rannapromenaad peagi pikemaks. See rõõmustab paljusid inimesi, teiste seas ka Toronto lähistelt pärit Anne-Ly ja Harri Krabi, kes suviti Pirita promenaadil jalutamas käivad ja sealset oivalist vaadet naudivad.

TOP-i naabrusse on kavas ehitada räämas asfaldiplatside asemele uus supelrannaga veekeskus ja sadamahoone ning rajada uued puiesteed.

Aastaid arutlusel olnud Pirita purjespordikeskuse (TOP) detailplaneering on nüüd kehtestamisküps. Purjespordikeskuse hooned on kavas korda teha ning lisada neile juurdeehitused, et kujundada kompleksist Pirita keskus, kus asuvad kaubandus-, teenindus-, kultuuri-, spordi- ja puhkeasutused. Uued hooned kerkivad TOP-i taha, kesklinna poole jäävatele parkimisplatsidele. Kokku 42 hektari suurust ala hõlmav detailplaneering näeb ette TOP-i naabrusse veekeskuse, sadamahoone, maa-aluse parkla, tehnoehitiste ja kuni kolmekorruseliste korterelamute, ridaelamu ning äriruumidega korter-elamute või ärihoonete ehitamise.

Keskkond endiselt kaitstud

«Juba kunagisel riigile kuulunud TOP-i erastamisel lepiti kokku võimalus hoonestada ka parkimisplatsid,» ütles abilinnapea Taavi Aas. «Planeering muudab praegu üsna räämas ja kasutud asfaldiplatsid atraktiivsemaks. Uued hooned tugevdavad Pirita kui vaba aja veetmise ja sportimise koha identiteeti ning elumajad mitmekesistavad ümbruskonda.»

Kuna veekeskus kerkib mere kaldale, annab see võimaluse kasutada keskuse atraktsioonides ka merevett, näiteks rajada mereveebasseine. Samuti saab hoone ümbrusse kujundada uue supelranna. «Eksperdid analüüsisid planeeringu mõju keskkonnale ja leidsid, et need ei avalda ümbrusele mingit negatiivset mõju,» lausus Aas. «Lisaks arvestab planeering Pirita ajalooliste eritingimustega, rajatavad hooned sobivad ümbrusse ega muuda linna siluetti.»

Kõigile kasutamiseks jääb ligikaudu 8 ha maad, sealhulgas rannapromenaad ja puiesteed, haljasalad ja osa jahisadamast. «Väga kaua menetletud detailplaneeringus on elanike nõudmisel tehtud terve hulk muudatusi,» rääkis Aas. «Arendajal on nüüd kohustus välja ehitada ümberkaudsed teed-tänavad ja ka rannapromenaad, mis seoks Pirita tee äärse haljasala jõeäärse jahisadamaga ja sealt üle silla supelranna ja parkmetsaga. Rannapromenaadi hakkavad palistama erinevad ärid, näiteks kohvikud ja rattalaenutused, mis seal liikuvaid inimesi teenindavad.»

Rattateed viivad kõikjale

Uued kergliiklusteed lubavad tulevikus jalgsi ja jalgrattaga kõigile hoonetele, veekeskusele ning Pirita jõele hästi ligi pääseda. «Lisaks on planeeringualast ligikaudu viiele hektarile kavandatud uued haljasalad ning olemasolevat haljastust on püütud planeeringus võimalikult palju säilitada,» selgitas abilinnapea.

Pärast planeeringu kehtestamist korraldatakse arhitektuurivõistlus, et avalikud hooned ja haljasalad elanikele võimalikult meeldivad välja kukuks.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.