«Valitsus tahab vaid raha kokku hoida ega hooli kõige nõrgematest, erivajadusega lastest,» rõhutas endine haridusminister Mailis Reps.

Keskfraktsioon tegi riigikogu menetluses olevale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule 83 muudatusettepanekut, mis keskenduvad erivajadusega lastele, põhikooli ja gümnaasiumide lahutamise plaanile ning õpetajate töö ümberkorraldamisele.

«Nõuame, riik ei taganeks kohustustest erivajadustega laste hariduse rahastamise ees,» põhjendas riigikogu keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps. «Riik peab võtma vastutuse kõige nõrgemate õpilaste ees ja selleks teeme ettepaneku riiklikult rahastada koolide tugistruktuure. Kohtumisel haridusministeeriumi esindajatega joonistus tänasest olukorrast masendav pilt – erivajadustega lapsi on meil liiga palju ning see on haridussüsteemile väga kallis!»

Kahjulikud muudatused

Väga suure osa ettepanekutest lükkavad tagasi valitsuse kavandatavad seadusemuudatused, mis on sisuliselt põhjendamatud või meie haridussüsteemile lausa kahjulikud. Repsi sõnul võib valitsuse plaanitav põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine kaasa tuua suure segaduse. «Esiteks ei nõustu me sellega, et luuakse sunniviisiliselt riigigümnaasiumid, mis on sisuliselt rahandusministeeriumi otsustada. See tooks kaasa maakonna teiste gümnaasiumide sulgemise ning hariduse kvaliteedi languse väljaspool maakonnakeskuseid. Samuti on ebaloogiline lõhkuda toimivat süsteemi ja öelda, et põhikooli ja gümnaasiumide ühendatud asutuste aeg on läbi,» rääkis aastatel 2002-2003 ja 2005-2007 haridusministri ametit pidanud Reps. «Oma praegusel kujul kahjustaks seaduseelnõu oluliselt Eesti haridussüsteemi. Kui vaja, siis kasutame kõiki parlamentaarseid võimalusi seismaks selle eest, et Eesti haridussüsteemi pea peale ei keerataks.»

Justkui 20 aastat tagasi

Valitsuse kavandatud seadusemuudatused teevad oma praegusel kujul liiga ka õpetajatele. «Võtame 35-tunnise töönädala loomise, ametijärkude kaotamise või pedagoogilise ettevalmistuse nõude kaotamise,» loetles Reps.

Ta meenutas, et riigikogu eelmise koosseisuga põhikooli- ja gümnaasiumiseadust menetledes jõuti valitsuse ja omavalitsustega kokkuleppe, et riiklikku haridusraha rakendatakse kõikidele seaduses sätestatud pedagoogidele ja erialaspetsialistidele – logopeedidele, psühholoogidele, eripedagoogidele, kelle palga alammäära peab tagama riik.

«Lõpuks ometi mõisteti, et ka erivajadus on suur võimalus meile kõigile,» toonitas Reps. «Iga erinev laps ei ole probleem koolile, vaid kõigi osapoolte ühistöö tulemusena võimalus luua igale lapsele tema võimete kohaselt tulevik. Võimalikult iseseisev ning tulemuslik tulevik. Täna aga on tugispetsialiste võimalik kasutada ainult kolmandikul koolidest. Seni oli meie ühine eesmärk suurendada laste ja noorte võimalusi, mitte neid vähendada. Uue eelnõuga lükatakse aga erivajadusega lapsed jälle ääremaale. Seadusemuudatused viivad meid ajas 20 aastat tagasi, kui ühtset süsteemi ei olnud, ning iga lapse tulevik sõltub tema vanematest ja juhusest, kuhu piirkonda ta sünnib.»

Reps tunnistab, et talle jääbki arusaamatuks, mis üldse on uue eelnõu eesmärk, miks aasta pärast eelmise eelnõu seaduseks saamist on uut seadust vaja. «Uus eelnõu muudab õpetajate olukorra halvemaks, nende palgakindlus, tööaja kindlus ning isegi atestatsiooni astmete kindlus kaob. Tööajaks saab vaid 35 tundi ja ongi kõik,» rääkis Reps. «Väidetavalt läheb säästetud raha õpetajate palkade tõstmiseks. Sellist palgatõusu on õpetajad tänavu juba näinud, see on suur mull, mis palgalehele ei jõua.»

Tundide arv ei vähenenud

Repsi hinnangul ei ole õpetajate mulluseid streiginõudmisi tegelikult rahuldatud üheski punktis. «Kogu see riigikogule esitatud eelnõu on pigem nagu karistus streigi eest,» mainis ta.

«Klassijuhatajatasud, lisatasud koorijuhtimise, üleriigiliste võistluste, maakondliku tegevuse eest kaovad ning asenduvad võimalusega kooli tasandil õpetaja tööd märgata. Õpetajad soovisid töökoormuse alandamist, kuid saavad 35-tunnise töönädala. Vastu pakutakse, et arenguvestlusi kõigiga pidama ei pea. Atesteerimise juures soovisid õpetajad, et ei peaks nii palju koolivälist tööd tegema ja koolis tehtav läheks senisest rohkem arvesse. Vastu saavad õpetajad hoopiski atestatsiooni astmete kaotamise.»

Repsi hinnangul on valitsuse sõnum lihtne – tõstke koolis õpetajatel mõne euro võrra palka, kuid laske lahti logopeed, koolipsühholoog, eripedagoog, abiõpetaja, sotsiaalpedagoog. «Kui sellise eelnõu vastuvõtmise peale õpetajad uuesti tänavale ei tule, siis otsivad paljud neist endale teise töö!»

Ja ka noored ei tule enam kooli õpetajaks. See omakorda muudab lapsevanemad veelgi murelikumaks, sest sajad ja sajad uuringud näitavad, et noore tulevik sõltub eeskätt hariduse kvaliteedist.