"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Seadusemuudatus paneb õppeasutusi rikastele mõeldud erakoole looma (0)
25. märts 2013
Reaali põhikool hakkab tegutsema Reaalkooli naabruses asuvas endises politseimajas. Varem kahe maja vahel olnud aed on maha võetud ja asendatud kena puust trepiga. Pildil on Reaali põhikooli käivitamist vedav Alar Tamkivi.

«On näha selget suundumust, et haridus muutub üha enam rahakotist sõltuvaks,» tõdeb riigikogu liige Jaak Allik. «Laste vastuvõtmine vanemate rahakoti paksuse alusel on viis korda suurem sigadus, kui nende vastuvõtmine katsetega.»

Tallinnas on viis-kuus kooli, kuhu pürgib õppima mitu korda rohkem lapsi, kui koolil on võimalik vastu võtta. Seni said need koolid valida õpilasi katsetega, kuid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) plaanitava muudatuse korral muutuvad peagi kõik Tallinna koolid piirkonnakoolideks. Teoreetiliselt peaks see seadusemuudatus tagama haridusele võrdsema juurdepääsu, praktikas aga näib asi toimivat vastupidi.

Kihistuv haridus

Nii on Tallinnas kahe maineka kooli – Reaalkooli ja Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) – juurde asutatud erakoolid, mis on küll juriidiliselt eraldiseisvad asutused (nagu seadus ette näeb), aga mitmes muus osas, nagu hoolekogu, sihtasutus, õpetajad, ruumid, väärtused jms, seilavad emakooli purje all. Need koolid pakkusid sel aastal vanematele, kelle esimesse klassi mineval lapsel ei õnnestunud katsetega sisse pääseda, võimalust hakata õppima kas Reaali põhikoolis, kus õppemaks 1.-3. klassis on 1490 eurot aastas ja vanemates klassides pisut enam, või Miikaeli Ühenduse koolis, kus õppemaks on 45 eurot kuus. Ühest küljest on selline asi arusaadav – nõudlus ju otsustab, milline on pakkumine, ja kui ollakse nõus hariduse eest raha välja käima, siis milleks seda vanematele keelata. Teisalt tekitab selline suundumus hariduses kihistumist, sest paremate palade juurde pääseb see, kel toekam tengelpung. Eraldi küsimus on veel, kas eetiliselt on ikka korrektne reklaamida alustavat erakooli juba olemasoleva kooli mainega.

Sama sisu,
erinev «keha»

VHK direktori Kersti Nigeseni sõnul ei ole nende kooli puhul siiski õige öelda, et erakooli tehakse VHK kui munitsipaalkooli arvelt. «Miikaeli Ühenduse (MÜ) kool on tegutsenud juba aastaid. Miikaeli Ühendus töötas välja algse koolikontseptsiooni, mida rakendas nii VHK-s kui ka kõnealuses Miikaeli Ühenduse Püha Miikaeli koolis,» selgitas Nigesen. Viimases õppisid seni käitumishäiretega ja erivajadustega lapsed. Uuest õppeaastast alustavad Miikaeli Ühenduse juures hoopis tavaklassid. «Tänavu oli huvi VHK vastu erakordselt suur ning perede hulk, kellega sooviksime koostööd alustada, ületas VHK võimalused,» seisis VHK vastuses vanematele, kelle lapsed Nigeseni sõnul tutvusuuringu põhjal väga võimekateks osutusid, aga kellel polnud VHK-s eelnevalt õdesid-vendi ja kes seetõttu sinna kooli ei pääsenud. «Arvestades eelnevat ja asjaolu, et Tallinna põhikoole hakatakse tõenäoliselt järgmisest aastast uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt komplekteerima piirkonnapõhiselt, otsustasime avada juba nüüd VHK juures tegutseva Miikaeli Ühenduse kooli poisteklassi ja tüdrukute klassi. Peame oluliseks uute klasside rajamist, kuna VHK identiteedi säilitamine – ühtne väärtussüsteem ja integreeritud huvialaõpe – pole võimalik üksnes piirkondlikul põhimõttel tegutsedes. Soovi korral oleks Teie laps VHK juures tegutsema hakkava Miikaeli Ühenduse klassi kandidaat.»

Tänaseks on MÜ kooli uued klassid komplekteeritud. «Tegemist saab olema nagu VHK paralleelklassiga, õppeprogramm ja õpetajad on samad, ainult n-ö juriidiline keha on teine,» selgitas üks MÜ kooli uue esimese klassi õpilase vanem.

Reaalkoolis
eelistatakse rikkaid?

Samamoodi osaliselt kattuva sisu, kuid erineva juriidilise kehaga hakkab olema Tallinna Reaalkooli kõrvale loodud Reaali põhikool. Lisaks sarnasele nimele ja väärtustele ning osaliselt samadele õpetajatele on uuel erakoolil Reaalkooliga ühine toetav kogukond – Tallinna Reaalkooli hoolekande selts.

«Uus reaalkallakuga kool annab võimaluse ligipääsuks reaalharidusele sõltumata elukohast Tallinnas ja Harjumaal. Loodan, et selline algatus aitab kindlustada Reaalkoolile tugeva reaalharidusliku vundamendi ka siis, kui Tallinnas toimub koolireform, mille tulemusel põhikool ja gümnaasium eralduvad,» selgitas Reaalkooli direktor Gunnar Polma.

Kaude tähendavad direktori sõnad samas, et Reaalkooli gümnaasiumi vundamendi saavad moodustada need, kellel suurem materiaalne võimekus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus aga ütleb: «Kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest.» Kuigi ei ole otsest põhjust väita, et majanduslikult kehvemal järjel pere lapsel pole võimalik Eestis head haridust saada, võib siiski tõdeda, et jõukad on võrdsemad – rahakotist johtuvalt on neil rohkem võimalusi ja valikuid. Meie edukusemaanias inimestele on taas antud võimalus hiilata – panin lapse eliit- erakooli, olen rikas ja edukas. Tee järele, naaber!

Uus seadus selgelt süüdi

«On näha selget suundumust, et haridus muutub üha enam rahakotist sõltuvaks,» tõdes riigikogu liige Jaak Allik. «See, mis praegu Tallinnas toimub, on reaktsioon menetluses olevale PGS-ile. Haridusministeerium otsustas, et lahutame põhikooli ja gümnaasiumi, teeme Reaalkoolist, Inglise kolledžist ja Prantsuse lütseumist gümnaasiumid.»

Kuigi kavandatava seadusemuudatuse järgi võivad tegutsevad koolid jätkata täistsüklikoolina (põhikool + gümnaasium), plaaniti esialgu põhikooli ja gümnaasiumi jäika lahutamist, mis Tallinnas oleks lõhkunud mitu head pikkade traditsioonidega kooli. Alliku sõnul otsustati Reaali põhikooli loomine tõenäoliselt just selles järgus. Samas ei välista ta võimalust, et selliseid eliitkooli ripatsina tegutsevaid erakoole tekib veelgi, kui vaid õnnestub neile sobivad ruumid leida.

«Juriidiliselt on tegemist teise õppeasutusega, muus osas töötaksid nad osaliselt samade pedagoogidega, samade ruumide ning sama maine ja brändiga,» lausus Allik. «Raha tuleb rohkem, õpetajad hakkavad rohkem palka saama – koolijuhtidele ei saa pahaks panna, kui nad sellist võimalust kasutavad. Kuid – kui väga ma ka olen koolikatsete vastu – leian, et laste vastuvõtmine vanemate rahakoti paksuse alusel on kolm… viis korda suurem sigadus, kui nende vastuvõtmine katsetega.»

Tallinna haridusameti juhata Andres Pajula muremõtteid ei jaga. «Erakool on erakool. Reaali põhikooli või Miikaeli Ühenduse kooli tuleb suhtuda nagu igasse teisegi erakooli, nagu seda on näiteks Rocca al Mare kool või Audentes,» ütles Pajula. «Kanda ühe kooli sisemist ideoloogiat üle teise kooli ei ole üldsegi nii lihtne. See ei ole sama mis ühe kasti tõstmine teise riiulisse. Kindlasti ei tasu karta, et munitsipaalkoolid muutuksid erakooliks, sest milline omavalitsus võtaks vastu otsuse teha hästitoimivast munitsipaalkoolist erakool. Ei saa unustada, et seadusega on omavalitsusele pandud kohustused katta ka erakoolide majanduskulutused. Tallinna puhul kulub sellele juba niigi väga suur summa ning uute erakoolide tekkimine ei ole tegelikult linna huvides. Meie prioriteet on munitsipaalkoolide arendamine.»

Pajula sõnul ei ole võimalik ka see, et mõnest Tallinna koolist üleöö gümnaasium saaks. «Et see saaks teoks, selleks on vaja volikogu poliitilist otsust. Samuti ei toimu kooli gümnaasiumiks muutumine üle öö, vaid on aastatepikkune protsess,» selgitas haridusameti juht.

Head koolid võiksid lihtsalt laieneda

Erakoolide loomise üle otsustab haridusministeerium.

«Kohalikul omavalitsusel ei ole hooba erakoolide tekkimist tõkestada, küll aga on selleks hoovad haridusministeeriumil, kellel on õigus otsustada mitte koolitusluba anda,» selgitas Allik. «Palju oleneb siiski ka koolide tahtest ning koostööst omavalitsusega, kes võib luua tingimused munitsipaalkoolide arenguks. Minu arvates on ainuke toimiv hoob see, mille käis välja Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, kes ütles: andke mulle Liivalaia gümnaasium ja ma teen sinna oma kooli filiaali. Tõepoolest – miks ei võiks head Tallinna koolid hoopis sel viisil laieneda?»

Allik lisas, et praegu jõuliselt käima lükatud haridusreform võib Eesti haridusele tervikuna palju kahju teha. «Praegune olukord on tüüpnäide sellest, kui hakatakse elu seadustega murdma. Tegelikult peavad seadused kohanduma päriseluga, mitte vastupidi,» rääkis ta. «Omal ajal tehti pargiradasid, arvestamata inimeste tegelikku liikumissuunda, aga rahvas käis ikka otsemat teed ja tallas muru ära. Praegu on haridusreformiga sama asi – tahetakse jõuliselt oma plaanitud rada raiuda tegelike suundumustega arvestamata. Kui seadus peaks sellisena läbi minema, ei oska ma koolijuhtidele, õpetajatele, omavalitsusjuhtidele öelda muud, et pidagu vastu kuni 2015. aasta riigikogu valimisteni, sest pärast seda saab seaduse taas ümber teha.»

Kas tegu on ikka iseseisva erakooliga?

«Kui tuntud munitsipaalkooli põhikooli «laiendatakse» tasulise erapõhikooliga, tekitab see tõsiseid eetilisi küsimusi,» leiab haridusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva (pildil) uue Reaali põhikooli asutamist kommenteerides.

Ladva sõnul peavad munitsipaal- ja erakool olema selgelt eristatavad. «See ei tohi olla projekt, kus munitsipaalkool leiab võimaluse küsida lapsevanematelt õppemaksu,» ütles ta. «Eetiliselt küsitav on ka tasulise erakooli reklaamimine munitsipaalkooli nimega. Erakool ei saa olla munitsipaalkooli pikendus või laiendus. Praegusest taotlusest tuleb välja, et munitsipaalkool ja erakool hakkaksid jagama nii õppetoolide juhatajaid kui ka õppealajuhatajaid.»

Ladva ütles, et küsimusi tekitab tulevase erakooli õppurite lapsevanematele antud lubadus, et nende lapsi hakkavad õpetama Reaalkooli õpetajad. «Ebaselge on rajatava kooli õppekorraldus – kas tegu on siiski iseseisva erakooliga? Uue kooli asutamist on avalikkuses põhjendatud sellega, et pakkuda haridust kõikidele Reaalkooli astuda soovinud lastele. Sama eesmärgi oleks täitnud Reaalkooli põhikooliosa laiendamine, milleks olid kõik eeldused olemas, ometigi seda ei tehtud.

Kindlasti tekitab tõsiseid eetilisi küsimusi see, kui tuntud munitsipaalkooli põhikooli «laiendatakse» tasulise erapõhikooliga, mida müüakse tolle sama tuntud munitsipaalkooli nimega.»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.