«Oleme üritanud arendada samu asju nagu Tallinn. Lisaks ühissõidukiradadele paigaldame lähiajal peatustesse ka infotablood, millel on näha, kus buss parajasti viibib,» ütles hiljutisel transpordikonverentsil Turu linnaametnik Mikko Jokinen.
Tallinnas toimunud Balti linnade liidu (UBC) konverentsil arutleti rohelise transpordi üle, ning loomulikult oli peateemaks Tallinna tasuta ühistransport.
Paljud linnad võtavad eeskuju
Soome Turu linna ühistranspordisüsteem on viimastel aastatel arenenud sarnaselt Tallinnaga – nimelt võeti ka seal kasutusele ühissõiduread, mis kiirendasid märgatavalt ühistranspordi liikumist. Selle tulemusena suurenes ühistranspordi kasutajate arv 2012. aastal planeeritud kahe protsendi asemel 2,7 protsendi võrra, mis viitab ühistranspordi kiiruse ja kasutusmugavuse kasvule.
«Me oleme üritanud arendada samu asju nagu Tallinn. Lisaks ühissõidukiradadele paigaldatakse linnas lähiajal peatustesse infotablood, millel on reaalajas näha, kuskohas buss parajasti viibib,» selgitas UBC keskkonnakomisjoni esimees ning Turu linna keskkonnaameti juht Mikko Jokinen.
Reaalajas info saamine on Jokineni hinnangul tähtis selleks, et bussipeatuses ootav inimene saaks võimalikult täpselt bussiaegadega arvestada ja täiesti kindel olla, et jõuab õigeks ajaks valitud sihtpunkti.
Jokinen on tasuta ühistranspordi tuleviku osas positiivne ning usub, et peatselt hakkavad Tallinna rakendatud süsteemi riburada pidi kasutusele võtma ka teised Euroopa linnad.
«Ma arvan, et kõik linnad ootavad suure uudishimuga, millised võiks olla teie kogemused aasta või paari pärast, et põhjalikumaid järeldusi teha,» rääkis Jokinen. «Kui teie kogemused on jätkuvalt head, siis ilmselt võtavad ka mitmed teised linnad tasuta ühistranspordi kasutusele. Mina usun ja loodan, et see süsteem jääb kestma.»
Tasuta transpordil suuremad võimalused
Kuigi tasuta ühistransport on Tallinnas toiminud vaid kolm kuud, said Tallinna ametnikud ja linnajuhid teha juba esimesi kokkuvõtteid. «Lõplikke järeldusi küll veel teha ei saa, aga kolme esimese kuu põhjal võib projekti kindlasti positiivselt suhtuda,» nentis transpordiameti juht Andres Harjo. «Seni on olnud meie tegemiste vastu väga suur huvi nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda. Kindlasti tahame me oma kogemusi jagada kõigiga, kes asjast vähegi huvitatud, sest asjaolu, et rahvusvahelisel tasandil räägitakse üha rohkem ühistranspordi vajalikkusest, annab Tallinna jälgedes astuda soovijatele kindlustunde. Loodetavasti saavad teised linnad meie eeskujust innustust ning jõuavad säästvate liikumisviiside propageerimisel ja kasutamisel sõnadest kaugemale.»
Nagu tasuta internet
Tallinlastele tavalised nähtused tunduvad välismaalastele imena.
«Kui maailmas ringi käia, tundub paljudele ääretult huvitav, et meil on tasuta internet,» rääkis abilinnapea Taavi Aas. «Meie jaoks tundub tasuta ligipääs infole aga põhiseadusliku õigusena ja selle eest raha küsimine paistaks meile kuidagi kummaline. Sama on ühistranspordiga ehk tegelikult võiks tasuta ühistransport olla üks inimeste õigusi. Kui me saame rahuldada inimese õiguse informatsioonile ja liikumisele, oleme seda maailma oluliselt paremaks muutnud ja andnud inimestele suuremad võimalused.»
