"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Milline päikesekreem kaitseb kõige paremini ja ohutumalt? (0)
14. juuni 2013
Pärast ujumist tuleks päikesekreem uuesti nahale määrida.

Head päikesekreemid peegeldavad ja hajutavad päikesekiiri, kuid ei imendu nahka.

Suur suvi on käes ja paljud inimesed vedavad palju aega kõrvetava päikese käes. Milline päikesekreem on aga tõhus ja ohutu kaitsja, et nahk liialt ära ei põleks?

Päevituskreemis UV-kiirgust blokeerivad ained jagatakse keemilisteks ja füüsikalisteks. «Füüsikalisi blokaatoreid sisaldavad mineraalsed päikesekaitsekreemid tunduvad mulle efektiivsemad ja ohutumad, kuna füüsikalised blokaatorid tagavad kaitse laiema UV-spektri eest ja ei imendu nahka,» ütles Viimsis tegutseva Fertilitase erakliiniku ja portaali derma.ee dermatoloog Elo Kuum.

Keemilised UV-kiirgust blokeerivad ained imavad UV-kiired endasse, füüsikalised blokaatorid aga peegeldavad või hajutavad UV-kiirgust. Mõnedes kaitsekreemides on kombineeritud nii keemilised kui ka füüsikalised faktorid. Füüsikalised blokaatorid on peeneksjahvatatud mineraalid, millest tavalisemad on tsinkoksiid ja titaaniumdioksiid. Need blokeerivad UV-kiiri peamiselt peegeldamise ja hajutamise teel. «Füüsikalised blokaatorid on ohutumad, stabiilsemad ning vähem ärritavad, kuna nad ei imendu läbi naha ning tsinkoksiid pakub head kaitset kogu UV-spektri ulatuses,» ütles Kuum.

Uued kreemid vastupidavamad

Füüsikaliste blokaatoritega kreeme on tavaliselt kerge maha hõõruda, seetõttu tuleb neid ka sagedamini peale määrida. Samuti jätavad tsinkoksiid ja titaaniumdioksiid nahale kandmisel valge mati kihi, kuid seda pole vaja karta. Mõned tootjad kasutavad alla 200 nm mikroniseeritud tsink-oksiidi ja/või titaaniumdioksiidi nn nanoosakesi, mis sellist kihti ei jäta, kuid suurendavad seeläbi võimalikku nahka imendumise ja kudedesse kuhjumise riski.

Füüsikaliste blokaatoritega kaitsekreemid võiks olla kindlasti esimeseks valikuks tundliku naha puhul. «Hiljuti on välja arendatud läbipaistev tsinkoksiidi vorm Z-Cote, mis väidetavalt pakub laiaspektrilist UVA ja UVB kaitset, aga ka stabiilsust ja läbipaistvust,» kirjeldas Kuum.

Ohtlikud keemilised blokaatorid

Keemilised blokaatorid toimivad peamiselt UV-kiirte neelamise/absorbeerimise kaudu. Enamus neist on sünteetilised kemikaalid, paljud imenduvad nahka, ja võimalik, et ka vereringesse. Mõned lagunevad kokkupuutel UV-kiirgusega või reageerivad teiste UV-blokeerivate ainetega või teiste kosmeetikatoodetega. Keemilise koostisega kaitsekreemid koosnevad enamasti mitmetest aktiiv-ainetest, kuna üksikud keemilised ained ei blokeeri kogu UV-spektrit, vaid selle kitsast riba. Enamik keemilisi blokaatoreid toimivad UVB-spektris ning vaid vähesed blokeerivad UVA-d (oxybensone, sulisobenzone, avobenzone).

Dermatoloogi sõnul on viimastel aastatel hakatud rääkima keemiliste blokaatorite võimalikest terviseriskidest. «On tõendeid, et vähemalt mõned keemilised blokaatorid, eriti oktokrüleen, oktüülmetoksütsinnamaat (oktinoksaat), benzofenoon-3 (oksübensoon) ja benzofenoon-4 (sulizobensoon) võivad päikesekiirguse toimel tekitada vabu radikaale, mis omakorda võivad põhjustada rakukahjustusi, hormonaalseid häireid, suurendada vähkiriski ja kiirendada naha vananemist,» selgitas Kuum. «Neist kõige murettekitavam on oksübensoon, mida leidub väga paljudes päikseblokaatorites. Suhteliselt ohututeks keemilisteks blokaatoriteks peetakse Mexoryl SX-i ja homosalaati.»

Tasub lugeda pakendit

Kui päikseblokaatori kasutamisel peaks tekkima nahalööve, siis tuleks see vahetada muu tootevormi, näiteks losjoonõli, või muu kaubamärgi vastu. Õnneks on allergilised reaktsioonid harvad. Need tekivad sagedamini benzofenoonidele või lõhnaainetele. Kindlamateks valikuteks on seega tsink- ja titaaniumdioksiidi sisaldavad päikseblokaatorid, mis põhjustavad ka väga harva nahaärritust. «Niisiis tuleb kaupluses päikesekaitsekreemi valides kindlaks teha, kas kreemil on olemas piisav kaitse kogu UV-spektri kiirguse eest ning kas ta sisaldab võimalikult ohutuid keemilisi UV-blokaatoreid,» nentis Kuum. «Keemiliste blokaatorite potentsiaalse kahjuliku toime vähendamiseks on kasutusel ka sellised meetodid nagu inkapsulatsioon ning antioksüdantide või fotostabilisaatorite lisamine.»

Lisaks tasub kreemi valimisel tähelepanu pöörata selle muudele koostisosadele. Näiteks on soovitav valida kreem, mis sisaldab võimalikult mahedat säilitus-ainet. Väga levinud säilitusained kosmeetikas on parabeenid, mille kohta tänapäeval teatakse, et need häirivad hormonaalset taset ja soodustavad kasvajate teket. Füüsikaliste blokaatoritega ning nahasõbralikuma koostisega päikesekaitsekreeme on kõige rohkem võimalik leida loodustoodete poodidest.

Päevituskreemi kaitse olgu vähemalt 15

Päikesekreem tuleb nahale kanda 30 min enne väljaminekut ja kreemitamist korrata keskmiselt kahe tunni tagant.

Kasutage igapäevaselt laia spektriga päikseblokaatorit vähemalt faktoriga 15. Heleda ja tundliku naha või mitmete nahaprobleemide (nagu pigmenidlaigud, rosaatsea jt) korral peaks faktor olema vähemalt 30. Päikesekreem tuleb nahale kanda 30 min enne väljaminekut ja kreemitamist tuleb korrata keskmiselt kahe tunni tagant.

Suvel tuleks vältida kaitsmata nahaga päikese käes viibimist kella 11-15, mil päikesekiirgus on kõige suurem. Soovitav on kanda kaitsvat riietust, laiema äärega peakatet ja päikeseprille.

Ükski blokaator ei ole täiesti veekindel, mistõttu seda tuleb kanda uuesti nahale pärast ujumist või tugevat higistamist. Päevituskreemi tuleb nahale kanda piisavas koguses, umbes kolm supilusikatäit kogu kehale.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.