Mul ei lähe meelest Nõmme lastekaitse liidu esinaise Kärt Mere jutustus juhtumist projekti «Suvesupp» ajast. «Kui meil oli kord Pirital supiprojektis vaheaeg ja keetsime suppi Kopli noortekeskuses, oli üks Pirital elav ema valmis sõitma iga päev rattaga Koplisse supi järele. Nii hädasti vajas tema pere seda igapäevast poolt liitrit suppi,» rääkis Mere.
Vaesusel Eestis pole enam ammu mustuse ja minnalaskmise nägu. Palju leidub nn uusvaeseid – inimesi, kes elavad linna piiri taga villas, neil on uhke auto, aga ka tohutud võlad ning kodukulud kaelas. Majanduskriis on neile rängalt mõjunud, nad on kaotanud töö ja lastele pole midagi süüa anda.
Valitsus on nälgivate laste armee kasvule igati kaasa aidanud, soodustades kodukulude, eriti elektri hinna lakke kerkimist. Paljud väikese sissetulekuga pered pingutavad iga hinna eest, et võlad saaks makstud ja samas pääseksid lapsed näiteks klassiekskursioonile või saaksid vähemalt kõhu täis. Seda vanemate endi vajaduste arvelt.
Kui lausliberaalne valitsus ei levitaks klišeelikku mõtlemist, nagu ei viitsiks vaesed pered tööd teha ega hooliks oma lastest, astuksime vaesusega võitlemisel suure sammu edasi. Sellisest vaeseid peresid halvustavast suhtumisest tuleb üle saada.
Samas on Eestis sirgumas terve põlvkond lapsi, kes pole kordagi elus näinud oma vanemaid tööl käimas. «Me peame tegema kõik selleks, et sellised lapsed ei harjuks kõike niisama, tasuta saama,» ütles Mere. Samas tuleb tema sõnul anda inimestele abi taktitundeliselt, säilitades nende eneseväärikuse. «Kui me võtame inimestelt nende väärikuse, võtame selle viimase, mis neil on,» ütles Mere.
Tihti on koolilõuna lastele ainuke korralik söögikord päevas. Et selle puudumist suvel korvata, andis linn 10 000 eurot laste toiduabi jaoks. Rõõm on ka, et leidub palju vabatahtlike organisatsioone, kes lapsi õigesti aitavad. Nõmme lastekaitse liit näiteks ei jaga rõivaabi tasuta, vaid korraldab odavmüügipäevi, kus kõik annetusena saadud kodukaubad ja rõivad maksavad ühe euro. Nii jääb inimestele arusaam, et nad on väärikad ostjad. Väärikalt on abiandmise korraldanud ka Eesti Toidupank. Ei mingit pikkades järjekordades seismist ega rüselemist, ajalehtede piltnikud igat sammu jäädvustamas. Lastega peredele tuuakse iganädalane vabatahtlike hoolikalt pakitud toidupakk lausa koduuksele. Kindlasti on rõõm abist seda suurem.