"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Pärnasiirup kleebib taldu asfaldi külge (0)
02. august 2013
Kleebivad küll, aga ikkagi vajalikud: Kadrioru park sai tänavu uue pärna-allee Weizenbergi tänavale.

«Tänavu on pärnade õitsemine täielik anomaalia - ei mäleta aastat, mil neste pideva tilkumise tõttu jääb jalg linnatänavail tänavakattesse kinni,» rääkis keskkonnaameti peaspetsialist Kristjan Tarn.

Mahakukkunud pärnaõied kleepuvad puude all tihke kihina talla alla. Lisaks määrib pidev nestevool pargitud autosid. «Millest selline erakordne pärnade neste rohkus tingitud on, ei oskagi öelda,» rääkis Tarn. «Kas õhurõhkude vahest, õhutemperatuurist?»

«Pigem on see tingitud asjaolust, et meil pole linnas tükk aega korralikult sadanud,» nentis keskkonnaameti haljastuse osakonna juhtivspetsialist Terje Tohver. «Vihmavesi peseks tänavad ühe päevaga puhtaks. Lisaks on linlaste pahameele põhjustajaks ka hooletud kinnistuomanikud. Iga maaomanik peaks hoolt kandma selle eest, et tema maatüki esine ala ei kleebiks.»

Tallinn on ainulaadne linn, sest siin kasvavad Põhja-Euroopa vanimad pärnad.

Taluvad hästi saastet

Pärnasid ja vahtraid kasvab Tallinna linnahaljastuses kõige rohkem, pärnasid koguni viit eri liiki. Neid puid leidub linna parkides ja alleedel nii palju ennekõike seetõttu, et nad taluvad linnakeskkonda ehk õhusaastet kõige paremini. Pealegi – suurelehine läiklehine ja hõbepärn praktiliselt ei haigestu või haigestuvad harva.

«See on täiesti tavaline nähtus, et pärnad praegu lehemett eritavad, see on tingitud pikast ja päiksepaistelisest perioodist,» ütles ka Eesti Dendroloogia Seltsi esimees Aino Aaspõllu. «Ning sugugi mitte haruldane, ka varasemate soojade suvede aegu olen raadiojaamadele sel teemal intervjuusid andnud. Tänavugi eritavad pärnad lehemett väga palju, linnas isegi pingid kleebivad. Üks korralik vihm kindlasti leevendab probleemi.»

Siirup autodel

Pärn on hea meetaim. Ta pikendab mee tegemise aega, sest on nektarit täis just siis, kui enamik meetaimi on õitsemise lõpetanud.

Kalda talu puukooli omanik Kaarel Kuningas ütles, et Eestis alustab suurelehine pärn õitsemist juuni lõpul või juuli algul, nädal hiljem stardib läänepärn, kaks nädalat hiljem harilik pärn, kuni neli nädalat hiljem läiklehine pärn ja temaga ühel ajal või nädalapäevad hiljem hõbepärn. Pärna eritatav neste meelitab ligi mitut liiki lehetäisid. Neid omakorda kasvatavad ja lüpsavad sipelgad. «See on keeruline looduslik kooslus, omalaadne mõistuseabielu,» muigas Kuningas. «Lehetäid ja nende karjatamine sipelgate poolt ei põhjusta pärnadele mingit kahju.»

Pikaaegne palavus põhjustab pärnal sageli ülemäärast mahlajooksu, mida putukad ei suuda ära tarvitada. Pärna alla pargitud auto katus võib kiiresti kattuda siirupikilega, mida ülalt järjest juurde tilgub.

Mesilased toodavad praegu lehemett

Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et mesilased võivad lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast nestest või putukate eritistest. Lehemee tootmine Eestis on võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilastele ahvatlevaid õisi.

Lehemesi on õiemeest paksem, selles on mitu korda rohkem mikroelemente nagu kaltsiumi, kaaliumi ja kloori. Euroopas nimetatakse õiemeest tunduvalt kallimat lehemett metsameeks. Eestis on tavaliselt tarus rohkem õiemett, lehemee kogus kõigub suuresti.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.