Kohtu arvates ei tohi erakond kasutada oma sisevalimistel elektroonilisi vahendeid ja seetõttu võivad tühiseks muutuda Reformierekonna kõik viimase kuue aasta valimistulemused.

Teiste sõnadega on Kristiina Ojulandi ümber lavastatud komöödiast, mille peategelased Reformierakonnast e-hääletuste võltsimise kahtlustega välja söödi, tänaseks kasvanud kogu Reformierakonna tragöödia.

Käimas on nimelt «peavoolusuuna» kohtuasi Eesti kohtuvõimu vastu. Kohus keeldub kangekaelselt tunnistamast või legaalseks pidamast erakonna tänavu ametisse valitud uut juhatust.

Täpsemalt öeldes keelduti äriregistris, mida peavad kohtunikud ja nende abid, juuli alguses kande tegemisest Reformierakonna juhatuse muudatuste kohta.

Juhtunu on loonud omapärase n-ö kaksikvõimu. Reformierakonnal oleks ühel ajal justnagu kaks juhatust: eelmine, mis on äriregistris kirjas ja on justnagu seaduslik, ja praegune, mida äriregistris kirjas pole, aga mida erakond ise justkui seaduslikuks peab.

Advokaadid arvavad samas, et õigemad on ikkagi need, kes registris kirjas. Ainult et kui juhatuse volitused olid antud tähtajaks ehk kaheks aastaks (suvi 2011- suvi 2013), siis polegi Reformierakonnal praegu justkui juhatust.

Erakonna seadused
riigi seaduste vastu

Äriregistri pidaja ehk kohus ei taha uut juhatust registrisse kanda lihtsal põhjusel. Kohtu hinnangul ei tohi üks mittetulundusühing, milleks on ka erakond, kasutada oma juhatuse valimiseks e-variante ehk telefone-arvuteid.

Reformierakond on registripidaja ehk esimese astme kohtu otsuse, uus juhatus registrisse kandmata jätta, kaevanud edasi ringkonnakohtusse.

Kui Reformierakond jääb edaspidigi kohtus kaotajaks, tekib enneolematu juriidiline sasipundar. Küsimus on, kuivõrd õiguspärased on kõikide Reformierakonna viimase kuue aasta sisevalimiste tulemused. Seda alates aastast 2007, mil erakond kasutas sisevalimistel esimest korda elektroonilist hääletamist.

Siit omakorda: kui õiguspärased on Reformierakonnast riigikokku valitud liikmed? Sealt edasi saab sama pärida valitsuse kohta, mille moodustas Reformierakond valimiste võitjana, jne lõputult.

Segaputru on võimalik näha juba praegugi. Need isikud, keda pakub juhatuse liikmeteks äriregister, ei kattu nendega, keda pakub erakond ise oma koduleheküljel. Seal on näiteks äriregistris mitte esinevad Kaja Kallas ja Kairi Uustulnd.

«Tegemist on siiski olukorraga, kus Reformierakonnal puudub täna juhatus, mis tähendab seda, et vana juhatuse volitused on tähtajaliselt lõppenud, kuid uut juhatust ei olegi olemas,» tõlgendas olukorda õigusteadlane, dr Ando Leps. «Järelikult on tekkinud seis, kus Reformierakond kohalike omavalitsuste valimistel ei saagi oma kandidaate valimiskomisjonis registreerida, kuna just juhatus peab kinnitama kandidaatide nimekirjad.»

Õigusteadlase sõnul on tekkinud omapärane suletud ring. Kuna Reformierakonnal puudub juhatus, siis otsuseid saab vastu võtta ainult erakonna esimees ainuisikuliselt. Erakonna esimees Andrus Ansip ei saa aga ainuisikuliselt ehk siis ilma juhatuse otsuseta esitada erakonna kandidaatide nimekirju eelseisvateks kohalikeks valimisteks.

Erakond on tavaline MTÜ

Sama, mida kinnitas juba ühe korra kohtuvõim, mis keeldus äriregistris registreerimast Reformierakonna uut juhatust, näitab ka erapooletute või erakondade-väliste juristide analüüs.

Advokaatidele esitasime erapooletuse huvides küsimused mitte viitega Reformierakonnale, vaid lihtsalt palvega analüüsida suvalise mittetulundusühingu (MTÜ) juhtumit, kus valitakse juhatust e-hääletuse teel.

Iga erakond peab teatavasti lähtuma samadest seadustest, mis kehtivad kõikidele teistele MTÜ-dele. Oma hinnangutes väitsid advokaadid muuhulgas, et e-valimised peaksid olema ette nähtud MTÜ põhikirjas. Reformierakonnal ei ole neid seal ette nähtud tänapäevani. Erakonna ametlikus ajaloos väidetakse, et e-valimised võeti aga tarvitusele juba 2007. a, kui järjestati riigikogu valimisteks kandidaate.

Kogu segadus algas mäletatavasti tänavu juunis. Erakonnast visati siis välja sinna pikka aega kuulunud eurosaadik Kristiina Ojuland, millele omakorda eelnesid erakonna juhatuse e-valimised.

Ojulandile pandi teatavasti süüks, et tema tellimusel või korraldusel olid erakonna Võrumaa ja Lääne-Virumaa arendusjuhid talle erakonna sisevalimisteks hääli «kombineerinud». Teisisõnu, olid elektrooniliselt hääletanud teiste erakonnaliikmete eest Ojulandi kasuks ehk olid n-ö kasutanud võõrast identiteeti.

Reformierakonna sisejuurdlus tuvastas väidetavalt selliseid rikkumisi nii Lääne-Virus, Viljandis kui ka Võrus. Lääne-Virust olevat Ojulandi kasuks läinud 39 häält, Võrust osa kaheksast tuvastatud «valehäälest». Reformierakond ei täpsustanud, kui suur osa nimelt.

Erakonna siseheitlus

Nüüd, kui mõned kuud möödas, on süvenenud kahtlused, et skandaali taga peitus Reformierakonna siseheitlus. Üks leer, peaminister Andrus Ansip ja tema pooldajad, püüdsid uutel juhatuse valimistel tõrjuda kõrvale rivaale ehk eurokomisjonäär Siim Kallase pooldajaid.

Siis ei nähtud aga Reformierakonna peakorteris ette, et peavoolumeedia abil korraldatud erakonnasisesest arveteklaarimisest nn Brüsseli tiivaga ehk Kallase ja Ojulandiga võib kasvada märka tõsisem probleem. Seesama eelmainitud küsimus, et kuivõrd õiguspärased on üleüldse erakonna-sisesed e-valimised – seda juba aastast 2007, kui need Reformierakonnas kasutusele võeti.

Üks suvise nn Ojulandi skandaali peategelastest, endine Reformierakonna Võru arendusjuht Eller-Kristel Kelp astus skandaali tulemusena suvel oma koduparteist välja.

Kelp oli üks kolmest Reformierakonna piirkondlikust arendusjuhist, kes erakonna sisejuurdluse tulemusena leiti süüdi olevat teiste erakondlaste e-häälte kandmises Ojulandi kasuks, kui valiti viimast, kõneks olevat erakonnajuhatust.

Kokku pandi Kelpile süüks kaheksa juhtumit, kus ta olevat teiste erakondlaste eest volitusi omamata hääletanud. Seni oli Kelp keeldunud juhtunut avalikult kommenteerimast. Nüüd soostus ta mõne sõnaga juhtunu taustu selgitama. «Mina võisin väita üht, aga kontor väitis ikka minu kohta hoopis teist,» rääkis Kelp. «Mulle pandi lihtsalt sõnad suhu,» ütles ta oma nn ülestunnistuse kohta erakonna peakontorile, kus ta oli kaheksa kaaserakondlase eest e-hääletamise ehk põhimõtteliselt võltsimise enda peale võtnud.

Arvutis salaja
sees käidud

«Mulle öeldi, et kui ma sinna alla kirjutan, siis saab kõik korras olema, kedagi ei heideta üle parda ja kõik jääb, nagu öeldakse, omavahele,» rääkis Kelp. «Läks aga teisiti – vaevalt kaks tundi hiljem oli mu ülestunnistus meedias ja mulle nõnda-öelda tõmmati vesi peale.»

Väärib märkimist, et kui toimus toosama Reformierakonna juhatuse valimine, oli arendusjuht Kelp ühes telefonikõnes Kristiina Ojulandi nõunikule Anu Kikasele öelnud, et tal on tunne, et tema arvutis on tema teadmata sees käidud.

Vastuolulist infot sisaldab ka Reformierakonna nn sisejuurdluse kokkuvõte e-valimistel toimunud võltsingute kohta. See näitab samuti, et alguses keeldus Kelp kategooriliselt talle teiste erakondlaste eest hääletamise süüdistust omaks võtmast.

Sisejuurdluse kokkuvõttes öeldakse, et 30. mail väitis Võrumaa organisatsiooni arendusjuht Elleri-Kristel Kelp, kes Võru kontori eest vastutas, peakontori esindajale Reimo Nebokatile, et tema kellegi teise eest hääletamisega seotud pole. Ja üleüldse ei olnud ta sel kellaajal kontoris, kui hääletus logifailide järgi toimus.

Möödus umbes nädal, ja siis tunnistas Kelp võltsimise üles, kusjuures ta tegi seda, uusi detaile lisamata, suisa kolm korda järjest – just nagu vanas naljas kolm korda järjest noa otsa kukkumisest.

Kui Reformierakonna enda raportit lugeda, siis esimest korda tunnistas ta oma süüd telefonitsi keskkontori spetsialistile Reimo Nebokatile 6. juunil. Seejärel silmast silma 7. juunil. Ja veelkord (samas sõnastuses) silmast silma 12. juunil.

Mitmed Ojulandi skandaalis osalenud on viidanud, et kogu kära sisevalimiste ümber koos manipulatsioonide «paljastamisega» puhkes, kui nn Brüsseli tiib hakkas juhatuse valimistel ohustama ansiplasi. Teatavasti, kui ametlik erakonna juhatuse hääletus lõppes pühapäevasel päeval, anti erakonna keskkontori poolt seejärel ootamatult veel kolm päeva aega lisahääletamiseks. Selle järel paisatigi meediasse Ojulandi ja mõnede erakonna piirkonnajuhtide väidetav sahkerdamine e-häältega.

Keskerakond kaebas e-valimised Euroopa kohtusse

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul kaebas erakond 2011. aastal kasutatud e-valimissüsteemi Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Kohtule tehtud avaldus toob välja 2011. aasta Riigikogu valimistel kasutatud e-hääletuse süsteemi ebaturvalisuse. Seda tõestati noore IT huvilise poolt meedia vahendusel. OSCE/ODIHR ekspertidele näidati, et e-hääletamise tarbeks loodud valijarakendus oli hõlpsasti manipuleeritav selliselt, et ei hääletaja ega ka vabariigi valimiskomisjon ei saa manipuleerimisest mitte mingilgi viisil teada.

EIK-le põhjendatakse, et inimõiguste ülddeklaratsiooni kohaselt on igaühel õigus kas vahetult või vabalt valitud esindajate kaudu võtta osa oma riigi valitsemisest. Igaühel on õigus seda teha läbi valimiste üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel või muul vaba valimisõigust tagaval hääletusviisil.

«Eesti Keskerakonna arvates ei vasta tänane e-hääletuse õiguslik regulatsioon ja e-hääletuse korraldus Eesti Vabariigi põhiseadusele,» selgitas Toobal. «E-hääletuse süsteem sisaldab väga suuri turvariske.»