Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul tahavad praegu Tallinnas, aga ka terves Eestis jäätmeveoturgu dikteerida vaid Ragn Sells ja Eesti Keskkonnateenused (endise nimega Veolia).

Nüüd püüab monopol, olles mõned poliitikud appi võtnud, veel viimased segajad ehk omavalitsused jalust ära pühkida, et omavalitsused prügiturul toimuvasse ei sekkuks ja monopol saaks segamatult hinda tõsta. Nii Tallinn kui ka mõni teinegi kohalik omavalitsus võib konkursi kaudu jäätmeturule tuua väiksema jäätmekäitleja, kes Ragn Sellsi segab.

Abilinnapea Arvo Sarapuu ütles irooniliselt, et tema küll võiks end Ragn Sellsiks mõeldes ainult unistada olukorrast, kus turul oleks ainult kaks suurt firmat, Ragn Sells ja Keskkonnateenused (varasem Veolia). «Kahe firma monopol on veelgi – halvas mõttes – tõhusam ja tarbijale veel kahjulikum kui ühe firma oma,» rääkis Sarapuu. «Sel juhul on ju näiliselt konkurents justnagu olemas, ja saab kriitikuid vaigistada. Samas sisuliselt konkurents ei toimi, sest kaks suurt saavad alati omavahel kokku leppida.»

Sarapuu sõnul soovivad kaks suurt jäätmeveoettevõtet jäätmeseaduse muutmise eelnõuga endale kindlustada seni tehtud otsuste kasulikkust. «Minu arvates on aga üsna muret tekitav, et mõni suurfirma saab endale niivõrd lihtsalt seadust tellida, nagu seda Rainer Vakra abil tehakse, kes jätab küll endast mulje pigem kui Ragn Sellsi palgatöötajast kui riigikogu liikmest,» arvas abilinnapea. «Nad tahavad tagada, et saavad ilma omavalitsuse sekkumiseta endale kliente hõivata. Ühtlasi tahetakse suurendada jäätmeveopiirkondade suurusi, vähendada tülikatele väikeklientidele osutatava kohustusliku teenuse sagedust miinimumini, milleks on neli korda aastas.»

Abilinnapea lisas, et hetkel kehtiv jäätmeseadus reguleerib jäätmeveoteenust täiesti piisavalt. Sama mudel on edukalt käigus valdavas osas EL liikmesriikides.

Riigikogu liikme Rainer Vakra sõnul on ta jäätmeseaduse muudatuste vajalikkuses raudkindel. «Arutluse all olevate muudatustega loodakse läbipaistvus ja lõpetatakse omavalitsuste vahekehade loomine, mis muudab prügiveo põhjendamatult kalliks,» väitis Vakra. «Me ei ela ju eilses päevas, et loodaksime naiivselt «tasuta lõunatele». Juba ainuüksi uue nn keha loomine, nimetame seda siiski selguse mõttes vahekehaks, administreerimine nõuab oma hinda ning vaevalt linnavalitsus selle oma taskust kinni maksab. Ikka vaadatakse linnakodanike kukrute poole.»

Lisaks tuleb Vakra sõnul kindlasti leida lahendus olukorrale, kus korraldatud olmejäätmeveo jõustumisest alates on vähenenud ja vähendatud inimeste huvi liigiti jäätmeid koguda. Milleks sorteerida, kui kuu lõpuks on vaja prügikonteiner täis saada. «Näiteks Nõmmel, Kristiines ja Pirital, kus inimestel on võimalik biojäätmeid kompostida ja sorteerida, peab olema võimalus konteineri harvemale tühjendusele, et tagada elanikule reaalne rahaline kokkuhoid,» sõnas Vakra. «Miks ei võiks tarbija ehk iga klient ise otsustada, keda ta end teenindama soovib. Sisulise muudatusena peaks olema prügiveo leping kohustuslik, kuid igal inimesel peaks jääma õigus valida endale sobivaim prügifirma.»