Riigi peamine eriteenistus uuris vargust, kus kahjusummaks vaid mõnisada eurot ja kannatanu abikaasa töötas ise kapos. Samal ajal mõistis ringkonnakohus selle juhtumi süüaluse, Tallinna volikogu esimehe Toomas Vitsuti isa Ennu hoopis õigeks.
Avalduse, et Riigikogu kapo järelevalve komisjon juhtunut hindaks, saatis komisjonile Tallinna volikogu esimees, tuntud keskerakondlane Toomas Vitsut. Tegemist on meedias juba mullu sügisel kõneks olnud nn kaheksa kuivanud kuuse kaasusega, milles prokuratuur on esitanud süüdistuse Toomas Vitsuti isale Enn Vitsutile.
Kuigi tegu on pealtnäha tühise omandivaidlusega, tegeles asjaga ometi märkimisväärne raskekahurvägi. Tavalised inimesed, kes mõnesajaeurose kahjuga väidetava kuriteo ohvriks langevad, võivad sellest ainult unistada. Lisaks kapole uurisid asja organiseeritud kuritegevusega võitlev ringkonnaprokurör ja majanduspolitsei ülemkomissar.
Võrdsed ja võrdsemad vargused
Enn Vitsut käsitleb oma krundi piiri asukohta teistsugusena kui tema naaber. Siiras usus, et tegutseb oma maal, lasi Enn Vitsut krundi piiri äärest raiuda kaheksa kuivanud kuuske, mille järel viis tema naaber avalduse politseisse ja süüdistas kogu elu seaduskuulekalt elanud Enn Vitsutit varguses.
Teade, et Enn Vitsuti naaber oli lasknud krundipiirid uuesti ümber mõõta nii, et Vitsut jäi ilma 1716 ruutmeetrist talle varem kuulunud maast, jõudis aga kirjalikul kujul kohale liiga hilja. Kokkuvõttes sündis kaheksa kuuse näol kahju, mida pooled hindavad rahaliselt erinevalt ehk 200-500 euroni. Äsja aga mõistis ringkonnakohus Enn Vitsuti hoopis täies ulatuses õigeks.
Kohtu alla antud Enn Vitsut sai teada, et asja uurimisse oli kaasatud kaitsepolitsei. «Kogu uurimise jooksul, mis algas 2012. aasta jaanuaris, ei olnud see meile teada,» rääkis Ennu poeg Toomas Vitsut. «Alles kohtus selgus, et miskipärast huvitas see kaheksa puu raiumine kapot. Esialgu ei oska ma näha mingit muud seost, kui et selles asutuses töötab süüdistuse tõstatanud mehe ehk Enn Vitsuti naabri abikaasa – see sai samuti teatavaks kohtus. Aga loodetavasti siis riigikogu kapo järelevalve komisjon selgitab, miks kapo riigi raha raisates niivõrd tühise juhtumiga tegeles. Isegi kui oleks olnud tegu vargusega, siis järeldub, et nüüd võiksid ju kõik varguse ohvrid nõuda, et prokuratuur kapo moosipurkide või jalgrataste tagaajamisse lülitaks. Muidu oleks tegu ebavõrdse kohtlemisega.»
Maamaks võõraste kuuskede eest?
Tänaseks on perekond Vitsutilt jõudnud riigikogu kapo komisjoni juba teine avaldus. Esimese avalduse saatis komisjon uurimiseks Põhja ringkonnaprokuratuurile. Prokuratuuris leiti, et kõik on kõige paremas korras. Kapo ametnik olevat osutanud majanduspolitseinikust kolleegile vaid abi asja uurimisel, mõõtes vastava tehnikaga üle Vitsuti krundi piire.
Märtsi alguses tegi Enn Vitsut aga riigikogu kapo järelevalve komisjonile uue avalduse. Ekspertiisi, kelle maal kaheksa kuivanud kuuske asusid, pidanuks politsei tema hinnangul tellima mitte kapolt, vaid mõnelt litsentseeritud maamõõtjalt.
Toomas Vitsut lisas, et kapo kaasamine on seda ootamatum, et tegemist on ju kõigest naabriga käiva vaidlusega krundi piiride üle. Enn Vitsut lähtus piirikoordinaatidest, mis on muu hulgas väljas ka maa-ameti võrguleheküljel, samas kui tema naaber lähtus n-ö ajaloolistest talukinnistu piiridest.
«Mu isa ei ole kunagi varjanud, et ta need puud tema teada talle endale kuuluvalt maalt maha laskis võtta,» ütles Toomas Vitsut. «Iseendalt ei saa aga varastada, sest maad erastades maksis Enn Vitsut ka kõik seal kasvavad puud riigile kinni ja ta tasub ka kuuskedealuse maa eest tänapäevani maamaksu. Tavaliselt ei võta politsei selliseid niinimetatud tühiseid kuriteoavaldusi menetlusse, vaid ütleb avaldajale, et klaarige see asi ära omavahel, või kui kokkuleppele ei jõua, minge tsiviilkohtusse. Eriti veel juhul, kui pooled on piiri kulgemise osas eriarvamusel, nagu nüüd.»
Vaid eriüksus veel puudus
Lisaks kapo juhtivspetsialistile oli «raskekahurvägi» väljas ka prokuratuurist. Kuivanud kuuskedega pandi tegelema narko-, organiseeritud ja rasketele kuritegudele spetsialiseerunud osakonna ringkonnaprokurör. 81-aastast Enn Vitsutit kuulas aga üle mitte mõni reapolitseinik, vaid vanemkomissar. «Kogu loost puudus veel vaid kohale saabunud eriüksus,» ironiseeris Toomas Vitsut.
Tallinna TV-le, kes selle kohta kapost järele päris, teatati napisõnaliselt, et kapo pole selles asjas uuriv asutus – mis formaalselt vastab ka tõele. Kohtus eitas kannatanu Ardi Romet, et oleks palunud kapos töötava abikaasa kaudu kapol uurimisse sekkuda. Lisaks on kapo ametlikult teatanud, et nende töötaja Lemme Berkis oli eriteadmistega spetsialistina kaasatud vaid «tehnilise seadme kasutamiseks». Toomas Vitsut lisas, et kindlasti leiduks kapos palju tehnilisi seadmeid, võitlemaks üleüldse igasuguse kuritegevusega, näiteks ka taskuvargustega. Aga seni on vastamata küsimus, miks tema juhtum eriliseks osutus.
Ühe versioonina peab Toomas Vitsut tõenäoliseks, et kapo harrastas «kalastamist» ehk siis püüdis tema kui opositsioonipoliitiku kohta midagi valgustkartvat leida.
Riigikogu kapo komisjoni esimees Peep Aru ütles Pealinnale, et Toomas Vitsuti avaldusele kindlasti vastatakse, ja ei soovinud pikemalt oma arvamust selle juhtumi kohta avaldada. Sama kidakeelseteks jäid ka mitmed teised komisjoni liikmed nagu Heljo Pikhof ja Väino Linde.
