Tundub, et Isegi tänane peaministriproua ei saa läbi Soome abi ehk rahata. Osaledes Soome tanklaketi reklaamis, näitab ta kaudselt kõikidele eesti inimestele isiklikult eeskuju, et Soome päästab ka kõige rikkamad liigsetest rahamuredest.

Võib-olla on selline käitumine Eestis täitsa normaalne, aga soomlasi hämmastavad Eesti eliidi väärtushinnangud üha rohkem.

Näiteks see, et Eesti peaministri lauljannast proua Luisa Värk reklaamib Soome telekas bensujaamasid, nagu ta praegu teeb, on soomlaste arvates imelik. Vaevalt teeks seda sama Soome peaministri proua Rootsis; aga kui teeks, annaks ta oma honorari heategevusse. Asi on väärikuses.

Eesti naised teenivad sandikopikaid

Aga kui vaadata asja positiivse poole pealt, tekitab peaministri proua esinemine reklaamis eesti naistest ja eriti tipppoliitikute naistest ettevõtliku kuvandi: nad ei sõltu oma meestest, vaid teenivad taskuraha seal, kus eestlastel kombeks teenida, ehk üle lahe Soomes!

Reklaamis peaministri proua koob. Riigivisiidil Soomes võikski ta pajatada soomlastele sellest, kuidas Eesti on kudumise ja laiemalt terve tekstiili- ja rõivatööstuse suurriik, kust kümned tuntud Soome firmad nagu Marimekko tellivad allhanget.

Seda ta siiski vist ei taha öelda, et Soome ettevõtteid teenindavad eesti õmblejad teenivad oma koduriigis vaid sandikopikaid.

Tehastes, mis on näiteks Marimekko koostööpartneriteks Eestis, makstakse paljudele naistele Eesti miinimumpalka, mis on teatavasti naeruväärsed 355 eurot kuus.

Eestist tõepoolest on kujundatud Soome tööstuse Bangladesh, aga just see oligi Eesti riigijuhtide ja juhtivparteide eesmärgiks, eks?

Mis sellest, et ükski täie mõistuse juures olev naine ei taha enam rügada õmblustehastes palgaga, millest ei piisa äraelamiseks.

Peaministri naisest sai ebaõiglase hääbuva Eesti rõivatööstuse mannekeen?

Veelgi imelikum tundub soomlastele aga Eesti presidendiproua tegevus ja eriti tema suhted oma isaga. Soome ajakirja Seiska tehtud intervjuu Evelin Ilvese isaga Vantaa vaesteabi järjekorras oli suur skandaal terves Soome riigis ja tekitas soomlastes küsimuse: Kuidas naine, kes ei tee palgatööd, vaid elab muretut elu vaese Eesti riigi maksumaksjate kulul, ei hooli oma lähisugulastest, isegi isast? Miks vaatab ta külmalt pealt, kuidas oma isa peab tassima koju tasuta hädaabitoitu, võõras riigis, et hoida sees hinge?

Kas sellised on Eesti eliidi kombed? Igaüks vastutab vaid iseenda eest?

Eestlased pügavad ka Soomes omasid

Aga Eesti eliidi tegevuse üle arutlemine ei lõpe Soomes tipp-poliitikute abikaasadega. Ka Eesti ärieliidi käitumine kummastab aususe ja läbipaistvusega harjunud soomlasi.

Nagu teada, tegutseb Soomes väga vähe Eesti firmasid, välja arvatud väiksed ehitusfirmad, mis tekitavad Soome ametivõimudele ja maksuametile väga palju peavalu.

Eesti ärikombed ju.

Kaks erandit siiski on – Tallink ja restoran Vapiano. Tallinki on räsitud Soomes oi kui paljudes skandaalides, aga värske juhtum oli üks mahlasemaid. Nimelt andis Tallinki personalijuht Rootsi televisioonile intervjuu, milles ta ütles, et laeva peal vägistatud naised on toimunus ise süüdi.

Ehk Eesti suurima eraettevõtte Tallinki sõnum oli see, et «liiga palju» alkoholi nautinud naist tohibki vägistada, sest igaüks hoolib vaid iseendast.

Vapiano eestlastest omanikel seevastu on kaks populaarset pitsarestorani Tallinnas ja üks Helsingis. Märtsikuus võisid soomlased aga Iltalehtist lugeda, kuidas Vapiano on maksnud oma Eestist Helsingisse meelitatud töötajatele liiga vähe palka ja lisatasusid ning majutanud neid ühiskorterites ebainimlikes tingimustes.

Leht kirjutas, kuidas Vapiano on kehval moel hästi tuntud ettevõte Helsingi ametivõimudele ja teenindustöötajate ametiühingule; kaebusi töötajate ebaõiglase kohtlemise kohta on palju.

Mida tegid aga Vapiano omanikud? Keeldusid kommenteerimast teemat Soomes, samas süüdistasid Eesti meedias nii Soome Iltalehtit kui ka oma Helsingi töötajaid valetajamises. Seda nad Eestis ei öelnud, et on juba vaikselt tasunud Soomes kohtusse pöördunud töötajatele nende nõutud valuraha ja ka advokaaditasu.

«Millised on selliste ärimeeste väärtushinnangud?» küsivad soomlased.

Eesti edulugu on propaganda

Miks ei hooli nad oma töötajatest? Meie, kes me elame Eestis, teame aga hästi, millised on Eesti eliidi väärtushinnangud ja kui palju või vähe nad hoolivad oma töötajatest või kaasmaalastest.

Selle «hoolivuse» vilju said Soome ajakirjanikud imetleda ka Narvas, kus paljud käisid paar nädalat tagasi, seoses Ukraina kriisiga, üle pika aja. Käisin ka mina, ja kui vaatasin lagunenud maju, poriseid tänavaid, paiguti jõge meenutavaid sõiduteid ja kurva näoga inimesi, hakkas mulle tunduma, et sattusin Nõukogude Liitu. Eestit või rikast Euroopa Liitu pole Narvas näha mitte kusagil.

Soomes ongi hakatud üha selgemini mõistma, et Eesti «edu» on ehitatud riigi eliidi propagandale, mitte faktidele. Eesti niinimetatud edulugude tagant ei paista tõelisi euroopalikke väärtushinnanguid. Sealt ei paista hoolivust, õiglust ja ausust.

Start-up- ja IT-uudiste jälgijatele on Ameerika väljaanne Red Herring ja selle iga-aastased edetabelid uute põnevate start-up firmade tõeline «piibel». Hiljuti avaldas Red Herring jälle nimekirja sajast Euroopa hetkel kõige huvitavamast, parimast start-up firmast, aga nende hulgas pole ühtegi Eesti firmat. Soomest seevastu on neid kümme.

Aga Eesti pidi ju olema start-up-firmade suurriik? Kas keegi jälle valetab meile?

Loodame, et Eesti start-upide tulevik pole sama nutune kui Eesti rõivatööstusel.