Teisipäeval ja reedel kell 20.30 saab TTV-s vaadata särtsakaid valimisdebatte, kus piike ristavad nii poliitika raskekahurvägi kui ka noorema põlvkonna tähed.

Eelmisel teisipäeval sai Tallinna TV-s avapaugu valimisdebattide sari. Kuu aja jooksul ootab ees veel kümmekond kirglikku poliitikaõhtut.

Vaja rohkem intriigi

«Usun, et kaks õhtut nädalas, teisipäeviti ja reedeti, tulevad sisulised ja tulised poliitikaõhtud, kus Euroopa parlamenti kandideerijad suudavad põhjendada, miks nad sinna pürivad ja kuidas seal Eesti asja ajama hakkavad,» ütleb TTV toimetaja ja saatejuht Vambola Paavo.

Teise suure eesmärgina ootab Paavo alanud sarjalt, et see tooks Euroopa Liidu eestlastele lähemale. «Loodan, et need debatid kummutavad mulje, et Brüssel on kaugel ning meist ei olene väga palju. Juba see oleks suur asi, kui nii-öelda lihtsurelikud hakkaksid hoopis rohkem aduma, mida Euroopa Liidu välispoliitika tähendab, milleks on meile vaja Rail Balticut, ning kas või rahandusest kõneldes: mis kasu on eurost ja kas euro peab vastu,» avab Paavo eelseisvate saadete temaatikat.

Ühtekokku debateeritakse kümmekonnal suuremal teemal: välispoliitika, põllumajandus, tööturg, haridus, konkurents riikide vahel ja majandus, transport, rahandus, Euroopa ühendriigid, kor-ruptsioon. Lisaks on üks pooltund üksikkandidaatide päralt.

«Eks kandidaadid olegi nii kutsutud, et igas saates oleks eri vaatenurki, võib-olla isegi intriigi,» loodab Paavo murda pinnapealsust ja leigust, mis seni eurovalimiste kampaaniat saatnud. «Avasaates pani debati käima vürtsikate väljenditega Martin Helme. Vähemalt sama kõrget temperatuuri suudab üleval hoida euroskeptik Igor Gräzin.»

Gigandid vs noored

Paavo loodab, et sari on osa gigantide heitlusest, sest seekord kandideerivad europarlamenti siinse poliitmaastiku raskekahurväkke kuuluvad Edgar Savisaar, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Andrus Ansip. Samas ootab ta põnevusega, millega vastab noorem põlvkond nagu Kadri Must, Oudekki Loone, Kaja Kallas, Yoko Alender, Liina Raud.

«Ma arvan, et valimisdebatid kukuvad päris hästi välja – et on särtsu ja saadetes huvitavaid momente,» mainib Paavo. Ta soovitab vaadata ja paneb kõikidele südamele: minge kindlasti valima.

Kes on need kuus, kelle Eesti rahvas 88 kandidaadi seast järgmiseks viieks aastaks europarlamenti valib, selgub 25. maiks. Siis on eetris ka viimane valimissaade.

«Europarlamendi valimised 2014» teisipäeviti ja reedeti kell 20.30 TTV-s.

————————————————

Saksamaa ja Prantsusmaa sõltuvad majanduslikult Venemaast

Iga Euroopa riik ajab taga oma rahvuslikke majandushuve, seetõttu ei kiirusta keegi ka Venemaale sanktsioone kehtestama.

Esimeses valimisdebatis arutleti teemal, kas EL on jõuetu ohjamaks Moskva tegevust Ukrainas.

Martin Helme EKRE-st leidis, et EL on välispoliitika eksamil korduvalt läbi kukkunud. «Loota, et EL muutub paremaks, on õhuloss. Selles valguses rääkida vajadusest tugevdada Euroopa keskvõimu on naiivne ja Eestile kahjulik. Kui me räägime Euroopa välispoliitikast, siis räägime tegelikult Euroopa suuremate riikide isekast välispoliitikast, mis on peidetud Euroopa solidaarsuse viigilehe taha. Põhjused on praktilised: Euroopa Liidu riigid käituvad rahvusriikidena ja ajavad oma rahvuslikku huvi. Kui Saksamaal on karjuv majanduslik sõltuvus Venemaa gaasist, siis ta ei lase ülejäänud Euroopal liiga rangeid sanktsioone Venemaale kehtestada; kui Prantsusmaal on miljarditesse ulatuvad relvatehingud Venemaaga, siis ta ei kiida heaks sanktsioone jne.»

Enn Eesmaa Keskerakonnast leidis, et kõigil EL-I riikidel on eri kogemused kooseksisteerimisest Nõukogude Liiduga.

«Kui algasid rahutused Gruusias, käisid Brüsseli esindajad Moskvas küsimas, mismoodi peaks Gruusiaga käituma,» ütles ta. «Raske on arvata, et koosmäng läheb hästi, kui üks mängib ragbit ja teine malet. See seis on praegu EL-i ja Venemaa vahel. EL on käitunud adekvaatselt, saates oma sõnumeid Kremli poole. Iseasi, kas neid on mõistetud.»