Antibakteriaalsed seebid ja puhastusvahendid arendati välja parimate kavatsustega, püüdes muuta inimeste elukeskkonda hügieenilisemaks ja turvalisemaks. Kuid aja jooksul saab aina enam selgeks, et bakterite hävitamine mürkkemikaalide abil toob endaga kaasa rohkem kahju kui kasu. Üks laialt kasutatav antibakteriaalne aine – triklosaan – on ühend, mida peeti suurepäraseks vahendiks, kuna see toimib väga paljude erinevate bakterite vastu ning samas on esmapilgul inimestele väga hästi talutav. Kuid aina enam uuringuid kinnitab, et triklosaani mõju pikas plaanis on kahjulikum kui seni arvatud. Värske uuring Lõuna-Korea teadlastelt viitab sellele, et see populaarne antibakteriaalne aine on nii katseklaasitingimustes kui elavorganismis vähki soodustava toimega.
Hirm silmaga nähtamatute bakterite ja viiruste ees on inimestesse sisse kodeeritud. Ka suurfirmade tootearendajad teavad seda. Seepärast mikroorganisme hävitavatel toodetel nii lai turg ongi, kirjutas Telegram.
Triklosaan on hästi tuntud ja laialdaselt kasutatav antibakteriaalne ja antimikroobne toimeaine. Kuna ta toimib tõhusalt nende bakterite vastu, mis soodustavad riknemist, ebameeldivat lõhna ja infektsiooni, on triklosaani kasutatud arvukates toodetes, kaasa arvatud hambapastades, deodorantides, kosmeetikas, tekstiilides, mänguasjades ja antibakteriaalsetes seepides ja pesupulbrites.
Varem tarvitati taolisi ühendeid ainult haiglates, et sealse nakkusega võidelda, kuid nüüd on need ained paljude igapäevaste toodete osa. Triklosaani kasutus on suurenenud koguni 30-35% võrra võrreldes 30 aasta taguse ajaga.
See on viimase 30 aasta jooksul aga viinud selleni, et triklosaani ja selle lagunemisel tekkivat ainet metüül-triklosaani, leitakse ka keskkonnas. Kuna triklosaan on bioloogiliselt kuhjuv, võib ta tungida ka inimese organismi, nagu näitavad kaks Rootsi uurimust, milles triklosaani tuvastati inimese vereplasmas ja rinnapiimas.
